Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, J.Winter, 1636 (dolomiit)
Mälestise registri number 3258
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 21.04.1997
Registreeritud 21.04.1997
Mälestise vana number 674

Paikvaatlused(9)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 08.10.21

Menetleja: Restaureerimisnõunik, Dan Lukas

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Eesti ainuke kiviskulptuurkantsel. Dateeritud tuntud skulptori teos 17.saj. I poolest.

Sisestatud: 27.10.2004.

Ajalugu


Kaitse alla võetud 1973.a.

Sisestatud: 16.04.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: Joachim Winter, Haapsalu kiviraidur
Dateering: annetatud 1636
Mõõtmed: üldh- 285 cm, jala kuni putodeni h 107 cm, korpuse h- 147 cm, tahvel liiliaga 84 x 35 cm, tahvel figuuriga (seest mõõdetud)
84 x 60 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Korpuse viimane, poolik tahvel vastu trepibarjääri on kaetud madalreljeefse saksakeelse vaimuliku tekstiga:
ESAIA • 40 • SPRICHT EINE STIMME • V • HIM MEL ZVM PROFHETE
PREDIGE: ALLES FL EISCH IST HEW •VND ALLE SEINE GÜTE
WIE EINE BLVME AUF DEM FELD •DAS HEW VERDORRET • DIE
BLVME VERWELCKET DEN DESHERRE GEI ST BLESETT DAREIN
İA DAS VOLCK IST DAS HEW • DAS HEW VERDORRET • DIE
BLVME VERWELCKET ABER DAS WORT VNSERS GOTTES
BLEIBT EWIGLIC
Reljeeftahvlite ülafriisil on madalreljeefne tekst (vasakult paremale): LUCA AM II CAPITTEL / SPRICHT DER HER JESUS /SELIG SIND DIE GOT /TES WORT HOREN VND/ BEWAHRE. Reljeeftahvlite allfriisil tekst (vaskault paremale): JOHANIS AM ˚ 8 ˚ WARLICH / WARLICH ICH SAGE EUCH ˚ WER / MEIN WORT WIRT HALTE DEN / WIRT DEN TODT NIC
Dolomiidist käsipuubarjäär on kinnine, kusjuures ülemine tahvel on kaetud reljeefse pühendustekstiga:
ANNO 1636HAT DER WOL EDLER VESTER VND MAN H FTER ˚ H˚
THOMAS GENTZSCHIEN AUF HIENHOF ERBGESESN
VND SEINE HAUSFRAWE DIE WOLEDLE VIELER EHRE
NREICHE VND TUGEND SAHME FRAWE ANNA
MAGDALENA GENTZSC HIEN GEBOHRNE VON HOFFE DIESE CANTZEL ZU GOTTES EHREN VEREHRET VND SET”
ZE (auk tahvlis) ZEN
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Eesti ainuke kiviskulptuurkantsel on stiilikriitiliselt omistatud Haapsalus tegutsenud kiviraidurile J. Winterile, kes barokse pahkmikornamendi ja figuraalse dünaamika kõrval kasutas renessanslikku ornamenti ja motiivi, nagu ümarplastiline figuur kantsli jalusena.
Eesti kirikutes tol ajal levinud puitkantslite vorm on teostatud J. Winteri poolt raudpoltidega monteeritud dolomiittahukatest. Kantsel koosneb figuraalsel jalal polügonaalsest korpusest, kivitrepi kinnisest tahvelbarjäärist ja trepikaarest esimese astme kohal. Puudub kõlaräästas. Kivipind on üleni ilma värvita.
Jaluseks on ümarplastiline figuur Püha Markus, kes istub lõviseljas, hoiab vasakus käes avatud raamatut ja ta parem käsi on tõstetuna selle kohal. Figuuri peakattest on kujunenud aga profileeritult laienev kuusnurkne alus, mida kaunistab üksikutest munadest vöönd ja mille peale toetub radiaalne talastik. Väljaulatuvad talaotsad on kaunistatud üle ühe buttomaski ja pahkmikornamendiga. Järgneb kuustahkne kantsli põrand, mille nähtav külg on profileeritud ja kaunistatud munavööndiga. Korpuse tahvelküljed on kujundatud nurkades viie balustrikujulise poolsambaga ja kõrgreljeefsete figuuridega. Alates vasakult on seina ääres poolik tahvel, millel on reljeefiks liiliaoks vaasis. Esimesel täistahvlil on poolkaarsüvendatud taustal pahkmikstiilis kujundatud postamendil seisev Püha Simeon saega ja tahvli all tekst: S. SIMON, teisel täistahvlil samaselt Salvador Mundi riigiõunaga ja tekst all: SALVATOR MUNDI, kolmandal seisab Püha Jacobus ning all tekst S. JACOBUS MINOR. Neljas täistahvel on aga pühendatud kantsli annetajatele ja kujundatud on ta pahkmikraamistuses neljakandilise tekstikartuššiga, mille kohal on kaks vappi ja neist kõrgemal veel puto. Vasakpoolsel Thomas Grentzschieni vapikilbil on kujutatud seisvat karu vaatega vasakule, üks käsi puusas, teina hoiab ülestõstetud nuuti. Vapikilpi kroonib mõõka hoidev lõvi. Tema abikaasa vapil on kaks kujutist: ülemisel kolm koera pealikuti ja nende all joonega eraldatult viilutaoline kolmnurk, mille all ja külgedel on püsti seisvad puud marjakobaratega. Kolmnurga motiiv tähistab ilmselt von Hoffe perekonna naisliini, marjakobarad aga viitavad sugulusele Stackelbergidega.
Kantslisse pääseb kivitreppi mööda, mille 8-ndaks astmeks ongi kantsli korpuse kuusnurkne kivipõrand. Trepi algust kujundab pahkmikornamendiga kaunistatud trepikaar. Dolomiidist käsipuubarjäär on kinnine.
Tekstist trepiküljel järeldub, et kanstli annetasid 1636.aastal ajaloos praegu tundmatuks jäänud Hienhofi (s.o. Hiiessaare) pärusmõisnik Thomas Gentzschien abikaasa Anna-Magdalenaga (sünd. von Hoffe)
Teatmed ajaloost: Joachim Winter ( surn. 1664) oli Haapsalu kiviraidur, kes 1628-ndast aastast alates oli Jascob De la Gardie teenistuses. Rakendas Madalmaade renessaansi mõjul esimesena pahkmikornamenti ja on esimeseks barokkstiili esindajaks Eesti raidkivikunstis. Lisaks Pühalepa altarile ja hauplaadile, on tema töödeks Haapsalu Jaani kiriku altar, Noarootsi kirikus Winteri prk. epitaaf ja Haapsalu linnusekiriku ristimisnõu. Materjaliks on meister kõikjal kasutanud Saaremaa dolomiit.
Koostas: Liivika Krigoltoi, kunstiteadlane

Sisestatud: 16.04.2009.