Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Küünlajalg, 19.saj. (valutsink, kullatud, sepisvardaga)
Mälestise registri number 3275
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 21.04.1997
Registreeritud 21.04.1997
Mälestise vana number 109-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.07.16

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise tunnus


Kunstipärane neogooti stiilis lauavalgusti 19.sajandist.

Sisestatud: 28.10.2004.

Mälestise ajalugu


Kaitse all 1983.a.

Sisestatud: 28.10.2004.

Aruanded


Konserveerimistööde aruanne. Tallinn 2005. (paikneb MKA arhiivis)

Sisestatud: 05.08.2015.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronksvärv, tsink.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: üldh 75,6 cm, koos torgitsaga 81 cm, l (kabja)-26 cm. Taldriku d- 16 cm. Torgitsa h- 6,5 cm.Kabja h- 13 cm. Tüvese spiraali h- 25 cm, tüvese kolmiksiirakendest reljeefi h- 13,4 cm.
Tüvese paksus akende reljeefi kohal 7 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Küünlajalg on murdunud 3-4 tükiks. Kadunud on kaks raudsepisvarrast ja üks küünlataldrik. Kahel puudub kabja katteplaat. Kolmandal on plaat roostes ja katkine. Kullatis ehk kuldne pronksvärv on osaliselt irdunud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Neogootistiilis valutsinkdetailidest sepisvardale monteeritud küünlajalg koosneb nurkadega neliksiiru-kujulise põhiplaaniga, alt tühjast, kuid plaadiga kaetud kabjast; massiivsest tüvesest, mis koosneb kolmest kokkujoodetud erisuguse pinnamustriga valudetailist ja valatud pitsrandiga sirge ümmarguse põhjaga taldrikust. Viimane, on keeratud läbi sepisvarda nii, et varda terav ots-torgits jääb küünla hoidmiseks. Iseloomulikuks on just tüves, mille alumises osas peale kabja profiilketast domineerib kolmiksiirakendest kanneleeritud kaheksanurkne pind. Järgneb küünlajala sihvakat vormi liigendav detail- kaheksast kuusnurktahust laiem pungis. Tüvese ülemiseks osaks on spiraalsammas, mis lõpeb madalreljeefse taimdekooriga kaunistatud vööndiga.
Pind on värvitud pronksvärviga kuldseks.
Puuduvad signatuurid. Dateering on stiilikriitiline- 19. sajandi keskpaik.
Küünlajalad asusid altarilaual.
Seisavad ladustatult KAR-Grupi metallitöökoja laos.
Koostas: Liivika Krigoltoi, kunstiteadlane

Sisestatud: 17.04.2009.