Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rahapakk, 18.saj. (puit)
Mälestise registri number 3289
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 21.04.1997
Registreeritud 21.04.1997
Mälestise vana number 123-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.02.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Sakraalese, Annetustarve, Kogumiskassa.

Mälestise tunnus


Ajastuomase kujundusega (arhiivi andmeil täpselt dateeritud) arhailine kiriklik tarbeese 1636. aastast.

Sisestatud: 29.10.2004.

Mälestise ajalugu


Kaitse all 1983.a.
Teatmed ajaloost: 1636. aasta novembris maksti kiriku kassaraamatu järgi puusepp Martenile uue rahapaku valmistamise eest 8 riigitaalrit. Rahapaku juurde kuulub ka küljeplaadi ja seina vahele kinni jäänud Vene riigi vaskmünt 1749-st aastast.

Sisestatud: 29.10.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: raud, värv, puit (kuusk).
Tehnika: tisleritöö, sepistatud.
Autor, valmistamise koht: kohalik töö
Dateering: 1636
Mõõtmed: h- 110/112 cm, p- 32x 32,2 cm, faasi l- 6,2-8 cm. Õõnestatud auk sees h-44,5 cm, l-22,8 cm, s-23,5 cm. Uks 22,5 x29,5x4 cm. Raudogad 14 tk., h-2,5 cm. Rahapilu 5,5x1,5cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): sepis on roostes, keha esi ja tagakülge läbib pikipragu. Alumine osa 20 cm ulatuses mädanenud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Rahapakk on kirvega tahutud, laialt faasitud küljenurkadega piklik, seest kandiliseks õõnestatud kuusepuust tahukas. Pakku ümber on sepisnaelte abil tõmmatud mitmed raudvitsad. Pakk on õõnestatud ühelt küljelt ja tekkinud kandiline ava on kaetud paksu puitplaadiga, kuid seda vaid poolel osal, sest ülemine, alumisest lahtilõigatud, pool on kasutatud ukseks. Kui plaadi alumist osa hoiavad avause ees vitsad, siis raudplaadiga kaetud ukse kolm vitsa on sepistatud paremal pool hingeks ja vasakul pool auguga keeleks, mille sisse käib aas tabaluku või keti tarvis. Rahapaku peal on raudleht kooniliste ogadega. Keskel on veel üks raudplaat, mida läbib pilu raha jaoks. Rahapakk on üleni, ka seest, värvitud lubjavalgeks. Raudpanused on algselt kaetud mennikpunasega (värvi näha alumisel vitsal).
Rahapakk vajab restaureerimist. Praegu asub Kassari Koduloomuuseumi hoidlas.
Teatmed ajaloost: 1636. aasta novembris maksti kiriku kassaraamatu järgi puusepp Martenile uue rahapaku valmistamise eest 8 riigitaalrit. Rahapaku juurde kuulub ka küljeplaadi ja seina vahele kinni jäänud Vene riigi vaskmünt
1749-st aastast.
Koostas: Liivika Krigoltoi, kunstiteadlane

Sisestatud: 20.04.2009.