Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar koos altariaiaga, L. v. Maydell, V. I. Demut- Malinovski, 19. saj. (paas, marmor, pronks)
Mälestise registri number 3443
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 01.11.1996
Registreeritud 29.04.1997
Mälestise vana number 160

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 01.03.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Metall, Tavametall, Kivi, Looduskivi, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Altar tervikuna on varajasemaid ja suurejoonelisemaid pseudogooti-stiilis teoseid Eestis. Altari kõrge kunstiväärtus ja meisterlik teostus on aluseks muisusväärtuse hinnangul. (L.Krigoltoi, 2001)

Sisestatud: 07.03.2013.

Kirjeldus


Mahulise (põhiplaanis ristkülikukujulise) altariseina esikülg on kujundatud portaali meenutavas süsteemis: massiivselt soklilt kõrgub võimsana perspektiivselt sissepoole taanduvate profileeritud palendseinte ja arhivoltidega teravkaar, selle tümpanonil reljeef püha Kolmainsuse teemal (Kristus ja Jumal-Isa istumas, nende kohal Püha Vaim tuvi kujul). Palendseina külgedel on saledad ümarsambad, mille tümpanoni tasandil paiknevatel kapiteelidel seisavad vasakul Maarja ja paremal Ristija Johannese ümarplastilised figuurid.Kogu kompositsiooni kroonib ažuurselt ornamenteeritud vimperg ristlillikulise ristiga tipus. Põhiosa palendseina sisepinda katab poleeritud ja kullatud puitraamis maal “Kristus ristil”.
Põhikujult traditsioonilist altarit katab pealt suur sile profileeritud äärtega marmorist mensa ja külgi (väljaarvatud tagumine) profileeritud ja erinevate kaaremotiividega marmorplaadid, mis moodustavad raamistuse kullatud pronksreljeefidele: esiküljel “Püha õhtusöömaaeg”, vasakul “Maarja kuulutus”, paremal “Kristuse ristimine”.
Altari ees on poolringikujuline saarepuust barjäär e. altariaed, mis koosneb ažuursest nikerdatud rinnatisest ja madalast eenduvast soklist selle ees.

Sisestatud: 07.03.2013.

Kirjeldus


Altari projekteerimist alustas Friedrich Ludwig von Maydell 1828.a ning tööjoonised valmisid 1830.a. Maydell modelleeris ka altarilaua külgede reljeefid (1830-32), mis saadeti pronksi valamiseks Peterburi Vassili Ivanovitš Demut-Malinovski töökotta, kus selle teostas pronksivalaja Pavel Baženov. Peterburis valmisid ka altariseina marmorist osad, tümpanonireljeef ja külgpiilarite tippu mõeldud Neitsi Maarja ja Ristija Johannese skulptuurid, mis tahuti välja Carrara marmorist Paolo Triscorni töökojas, kus valmis ka marmorist altarilaud. Altariretaabli ehissein on valmistatud Orgita dolomiidist kiviraidur Johann Gottfried Exneri poolt koos oma saarlastest ametivendadega. Puitrinnatise valmis Tallinna tislermeister J. Wackeri töökojas. Altar valmis 1832.a. Vt Ants Hein, 2015.

Sisestatud: 29.08.2017.

Aruanded


1. Altarimaali "Kristus ristil" konserveerimistööde aruanne; 2. Altarimaali retaabli ja mensa puhastamne. Aruanne. Tallinn 2002. (MKA arhiiv)

Sisestatud: 01.08.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas, marmor, pronks, puit, kullatis, lakk.
Tehnika: raidtehnika, tisleritöö, nikerdatud, lakitud.
Autor, valmistamise koht: L. v. Maydell (kavand), Joh. G. Exner, P. Triscorni, P. I. Baženov, V. I. Demut-Malinovski, J. Wacker
Dateering: 1828-1832
Mõõtmed: altarisein: h umb. 1300 cm, laius (sokkel) 538 cm, laius 150 cm kõrguselt 281 cm, sügavus (sokkel) 223,5 cm. Sokli h 131 cm. Altari h 131 cm, laius 263 cm, sügavus 130,5 cm, mensa 281 x 132 cm, reljeeftahvlid külgedel 78 x 60 cm, ees 78 x 190 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Maarja kuju soklil: ECCE ANCILLA; Ristija Johannese kuju soklil: ... IN DESERTO
Altariaia SO-tahvlivõrel puitplaadike messingtähtedega: J. Wacker
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): pind tugevasti määrdunud, peakiviosalt värv maha tulnud, marmorist rippdekooril suured kahjustused: esiplaadil 8 väikest fiaali mahakruvitud (krabid alles); vasakul küljel keskmised sagarad ja vasakult 4 ja 6 krabi katki; paremal küljel pronksreljeefidel kullatis mahakulunud. Reljeefil “Püha Kolmainsus” puudub Kristusel üks sõrm. Maarja kujul puudub üks nimetissõrm (L. Krigoltoi, 2001)
Puhastati samaaegselt maali "Kristus ristil" (reg. nr. 1407) konserveerimisega (KAR Grupp AS, 2002), vt. Altarimaali "Kristus ristil" konserveerimistööde aruanne, TKVA-s
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Altari ees olev poolringikujuline saarepuust barjäär e. altariaed koosneb ažuursest nikerdatud rinnatisest ja madalast eenduvast soklist selle ees. Neogooti-stiilis ornament on igal rinnatisetahvlil detailides erisugune, kuid üldrütm moodustub sõõri (n.ö. roosaknamotiivi) ja vertikaalse kompositsiooni vaheldumisega. Altarivõre taha pääseb N-poolsest tahvlist-uksest, mis on eriliselt detailiderohke ažuurse siirornamendiga. Messingist käepide ja raudhinged on algsed. Viimasel SO-tahvlivõrel on puitplaadike messingtähtedest signatuuriga: J. Wacker, kes tegi osa Oleviste kiriku interjööri tisleri- ja puunikerdustöödest

Sisestatud: 07.03.2013.