Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, M.Brinckmann, 1670 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 3537
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 613

Paikvaatlused(7)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 13.06.22

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui barokne nikerdustega altarisein 17. sajandist.

Sisestatud: 29.03.2004.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates aastast 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis 613.

Sisestatud: 29.03.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, pronksvärv, õlivärv.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Oletatavasti (Sten Karlingi atribueering) Riia meister Mikael Brinckmann,
Dateering: Annetatud 1670
Mõõtmed: laius ca 224 cm (külgmiste ehismotiivideta), kummagi külgmise ehismotiivi laius max ca 55 cm, evangelist Johannese kuju kõrgus ca 95 cm, tekstiväli ca 64 x 124 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Altariesise laudpõranda alt hiljuti leitud puidust ripptahvlil (ca 22,5x91,9 cm kiri valge värviga mustal pinnal: Ao 1728 ist dis altar von den Hochgebohrnen Hern Graffen und Generalmaior Mellin und deren Frau Gemalin zur Ehre Gottes reparirt worden. Neu aufgemalt und bei der Renovierung des Altars in der Kirche im Jahre 1888 aufgestellt.
Tipmise figuuri (Kristuse) pjedestaali all kartušil kuldse kirjaga mustal foonil: ich bin die auferste hungundt das leben ioh: am 11 capitel.
Predella keskosas kirsipunase õlivärviga ülevärvitud lõuendil pronks-värviga kiri: Pea kinni, mis sul on, et ükski ei saa sinu krooni võtta. Ilm.r.3.11. 24.XII 1929.a.;
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): tolmunud ja määrdunud (eriti tagakülg), pragusid, puidukahjustusi, kattevärv kohati pudeneb; kotka nokk murdunud, härja ainsa tiiva ots murdunud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): barokne altarisein kahe keerdsamba (lehtkapiteeliga samba pinda katab reljeefne viinapuuväät lehtede ja kobaratega) ja viie täisplastilise nikerdkujuga: Luukas (all vasakpoolne – tiivulise härjapeaga), Johannes (all parempoolne - kotkaga), Markus (ülal vasakpoolne – lõviga), Kristus-Võitja (ülal keskel), Matteus (ülal parempoolne – inglipeaga). Varasem maal „Kristus ristil“ (reg. nr. 3542) asendatud Albert Sprengeli samasüzheelise pildiga 1889. aastast (reg. nr. 3558).
Selle lõuendi varjus varasem, sinise õlivärviga värvitud lõuend kuldse (saksakeelse) kirjaga. Algselt võis samas ka maal (Püha õhtusöömaaeg?) paikneda Predella kummalgi liseenil aadlivapi maalitud kujutis: parempoolne – von Stryck; vasakpoolne – Mellin. Fabian von Ferseni ja Sabina von Westerhageni vappe, millele viitavad nii Sten Karling kui ka Johann Naha ega samuti ka mitte annetusdaatumit 1670.
Berend Johann Mellin 1659-1733; teine abikaasa (1712) Kunigunde Gertrude v. Stryck, v. Buddenbrock’i lesk.
Ripptahvel allrervast kulunud ja puidukahjustustega, ülaservas liist naeltega.
Altari ääristuseks on kasutatud kuut kaarnišiga raamtahvlit, mis võivad pärineda varasemast altariaiast (vt. reg. nr. 3539)
Mikael Brinckmann, Riia puunikerdaja ja tisler barokiajal, 17. sajandi II poolel

Tagasiwaade Jõelehtme koguduse möödunud aegade peale. 1912, lk. 10 ja 27: Altar oli peaaegu niisamasugune kui praegu; ta oli kiwidest üles ehitatud; tema peal oli praegune iluehe, mille peal Kristus võidu lipuga seisab; tema all need sõnad: Joh. ew. 11, 25. Wana altari pilt on 1705. aastal wenelastest, kes Põhja sõja ajal Tallinna ümbruses kõik ära laastasid, wälja lõigatud ja ära wiidud. Ühe ilusamba peal oli Baron Fersen’i wapp, tiibadega kala, rõngas suus, selle all sõnad: Herr Fabian v. Fersen, anno 1670. Teise samba peal, pahemal pool oli wapp hüppaja lõukoeraga ja selle all sõnad: Frau Sabina Elisabeth v. Westerhagen. Sellest selgub, et see altari ehe Feldmarschal Baron v. Fersen ist on kingitud. Poolringis tahwlite peal altari ees oliwad maalitud: Seaduse laegas, kaks keerubit, ettepanemise leiwa laud ja suitsetamise altar. 1890.a. lasi õpetaja meie Jõelehtme kiriku altari 180 rubla eest wärwida ja uue altari pildi kunstmaalri Sprengel’ist Tallinnas 200 rubla eest maalida.
J. Naha märkmed (käsikiri MKA arhiivis), 1936: altar kivi alusel. Kilp nikerdatud ja maalitud (maali on venelased 1710 a. välja võtnud). Tipus on Kristus võidulipuga, selle all kiri “Ich bin die aufferstehung und das Leben Joh. XI. 25. Paremal pool samba all otsas Ferseni vapp (tiivuline ja kroonitud kala rõngas suus) selle all kiri: Hr: Fabian von Fersen. Anno 1670. Vasak poolel sambal all otsas vapp (springenden Löwe und darunter geschrieben: …Fabian Elisabeth von Westerhagen…
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 248-250: Die ersten Werke, die in Estland in der Figurenskulptur und in der Komposition von Kirchenmöbeln der neuen Haltung Ausdruck geben, sind importierte Arbeiten, die einige Jahre, bevor das Land seinen ersten Bildhauer der neuen Generation in Christian Ackermann erhielt, eingeführt wurden. Der Altarschmuck der Kirche von Jegelecht… wurde in Riga von Feldmarschall Fabian von Fersen im Jahre 1670 bestellt. Der Meister war vielleicht Mikael Brinckmann, mit dem Ackermann einige Jahre nachher in Verbindung stand. Der Stil weicht nur wenig von dem ab, den Ackermanns erste Werke zeigen und der in den reichen Knorpelwerkgebilden an den Seiten des Altars nich den Kontakt mit Thieles Generation bewahrt. Aber das Knorpelwerk hat schon angefangen, seine Kraft zu verlieren. So umrahmt es jetzt eine fest komponierte Ädikula, die von gewundenen, weinlaubumwickelten Säulen getragen und von einem Segmentbogen gekrönt wird. Statt der Mannigfaltigkeit ist nun die Einheitlichkeit zum Prinzip geworden. Die Figuren sind in Mäntel gehüllt, deren Falten unruhig einen schwungvolleren Fall suchen; Haltung und Gesten streben, in ihrer starren Weise romanischer Beredsamkeit Ausdruck zu geben.
ZAD, Kirchenbücher, Jegelecht 132, “Kirchenbuch zu Jegelecht 1725”. “Auf demselben steht ein grosser hoher Schild vom Bildschnitzer ausgearbeitet und mit allerley Farben gemahlet, inwendig im Schilde ist das Gemälde weg, so Anno 1710 von dem damahligen feinde weg ausgenommen worden seyn…eben ajetzo da ich dieses schreibe erzehlet mir ein alter Maartscher baur aus dem Rootsi Kallaverreschen Dorfe mit namen Otsa Peter, dass obgedachter Altar von dem Herrn Feldmarschall Fersen aus Riga hierher seye gesandt worden, das gemälde darinnen seye von denen russen, wie sie Ao 1705 bis unter Reval streifeten, herausgeschnitten und weggebracht worden”. An dem Altar befanden sich die wappen Fersens und seiner Gemahlin Sabina Elisabeth von Westerhagen nebst der Jahreszahl 1670.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 19.02.2009.