Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter neljateistkümne tulega, 1651 (pronks)
Mälestise registri number 3540
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 618
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.02.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstilise ja kultuuriloolise väärtusega kirikuvalgusti barokkajast.

Sisestatud: 02.04.2004.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1930. aastaist (reg. nr. 863), 1973. aastast vabariikliku tähtsusega kunstimälestis 618

Sisestatud: 20.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronks.
Tehnika: graveeritud, tsiseleeritud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 17. sajandi keskpaik (annetusdaatum 1651)
Mõõtmed: kogukõrgus ca 78 cm, kera horisontaal-Ø 18 cm, kotka kõrgus 16 cm, laius max (nokast nokani) 12,8 cm, tiivad ca 14,2 x 7,2 cm riputusaasa Ø ca 7 cm (detaili kogukõrgus 11,2 cm); alumiste haarade diagonaalpikkus 28,8 – 31 cm, rasvataldrikute Ø 13,2 – 13,
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kerale graveeritud annetustekst: GVRGEN HANS LAMBALEA VON ZAV MIEC NIA KILLA HABEN DISE KRON ANDRE GOT ZV EREN VNT IREN VADER ZVM EWIGEN GEDECHNIS IN DISE MARIEN KVRCHE VERERET ANNO 1651
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Kroonlühter oli mõningal määral mustunud. Oli seadistatud elektrivalgustusele – rasvataldrikuid ja küünlapiipe läbib juhtmeava (alumise rea taldrikus nr. 4 kaks ava, ülemise rea numbrita taldrikus lisaks ka rebend (taldrik erinevalt teistest vaid ühe treivööd.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Barokne kaherealine kroonlühter; balustertüvis tipneb kroonitud kahepäise kotkaga, mille kohal riputusaas (pinda kaunistab laineline graveeritud väädimotiiv); all lõpetab tüvise annetustekstiga kera, mille all tömp balusternupp. Kummaski reas on algselt olnud 7 akantusvääthaara (haara tipus suhteliselt sügav, põhjarandi ja kahe treivöödiga rasvataldrik ja balustrikujuline küünlapiip), kaks ülemise rea haara käesolevaks ajaks kadunud. Haarade numeratsioon täpitsaga löödud punktidena (haaratippudes ja küünlaküünlapiip), kaks ülemise rea haara käesolevaks ajaks kadu-nud. Haarade numeratsioon täpitsaga löödud punktidena (haaratippudes ja küünlapiipudel sisselõigatud sakkidena), kinnitus - sõrmtapiga,
alumistest haaradest kompleksselt alles nr. 2, 3, 4, 6; haaraga nr. 5 on koos rasvataldrik nr, 1 ja piip nr. 4 (teistest erinev). Üks ülemistest haaradest (koos rasvataldriku ja piibuga) numbrita.
Paiknes põhjalöövis läänepoolsena; vargusjärgselt – demonteerituna pastoraadis.
Restaureeritud Jaan Märsi poolt 1987; varastati 10. märtsil 2000 ja tagastati kirikusse 4. aprillil 2001
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 20.02.2009.