Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kaheksa tulega, annet.1889 (pronks)
Mälestise registri number 3569
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 109-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.08.18

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kultuurilooliselt huvipakkuv ajastuomase kunstilise kujundusega kirikuvalgusti historitsismiajast 19. sajandist.

Nimetuse täpsustus: Kroonlühter kaheksa tulega. Annetatud 1889 (messing, valatud, graveeritud).

Sisestatud: 27.11.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981 – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 109

Sisestatud: 06.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: graveeritud, kullatud, monteeritud, treitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: tundmatu töökoda
Dateering: 19. sajandi viimane veerand (umbes 1889)
Mõõtmed: Ø ca 60 cm, kõrgus ca 50 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kera küljel gooti kirjas annetustekst: Õpetaja M. v. Fick. Juubeli päewa mälestuseks. 3 Mai 1889.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): tugevasti määrdunud (tolmune), oksüdeerunud, kullatis kulunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Barokset tüüpi üherealine kirikukroonlühter (samasugune kui reg. 3570), 8 haara (markeering numbritega); küünlapesad silindrilised, rasvataldrikud alt profileeritud; haarakinnitus balusterjate tihvtidega.
Seadistatud elektrivalgustusele (juhe läbib rasvataldrikuid ja küünlapesasid; kinnitatud teibiga).
Võidukaare all lõunapoolne
A. Köögardal. Keila kihelkonnaloost. Tallinn, 1924, lk. 20: Kroonlühtrid. Neid on kirikus praegu seitse. Kaks suuremat ja kaks wähemat on õpetaja M. Ficki 25.a. ametijuubeli puhul 1889.a. teha lastud; osalt tarwitati selleks ka wanu kõlbmatuks saanud kroonlühtreid.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 06.02.2009.