Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maal "Usk võidab surma", 19.saj. algus (õli, lõuend)
Mälestise registri number 3578
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 119-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 14.08.18

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ainulaadne ajastuomases kunstilises teostuslaadis usuteemaline olustikumaal 19. sajandist .

Nimetuse täpsustus: Maal "Usk võidab surma". 19. saj. algus (?) (ōli, lōuend).

Sisestatud: 27.11.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981 – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 119

Sisestatud: 09.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: tundmatu kunstnik
Dateering: arvatavasti 19. sajandi I veerand
Mõõtmed: 51, 5 x 65, 5 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): maalil saksakeelsed gooti kirjas tekstid: raamatul – Herr eröfne meine Augen das ich nicht im Tode entsch..fe.;
ülaservas – Ich war bereit dir einen Hieb zu geben Doch eine hohe Hand die schenckte dir das Leben.;
all vasakul: Nichts soll hinfüro mir das rechte Ziel verrück,. Mein Geist der sehnet sich von allen frey zu sein. Die (Lieb)lichkeit der Welt ist Schla... ren und Pein... Hort...stücker
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): tugev värvi irdumine, värvi¬kadusid, alumise teksti osas olulisi kadusid
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Palveraamatu lugemisel suigatanud naist ja tema selja taga seisvat skeletti (Surma) kujutav maal „Issand, ava mu silmad, et ma surma ei uinuks magama!“
1986 restaureeris Marju Algvere; lõuend dubleeritud
Käärkambris, põhjaseinal
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 09.02.2009.