Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kuueteistkümne tulega, annet. 1889 (pronks, graveeritud)
Mälestise registri number 3592
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 637
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.08.18

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kultuurilooliselt huvipakkuv ajastuomase kunstilise kujundusega kirikuvalgusti historitsismiajast 19. sajandist.

Sisestatud: 09.02.2009.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 637

Sisestatud: 09.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: graveeritud, monteeritud, treitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister
Dateering: 19. sajandi viimane veerand (umbes 1889)
Mõõtmed: Ø ca 125 cm, kõrgus ca 115 cm, alumise rasvataldriku Ø ca 16 cm, ülemise rasvataldriku Ø ca 14 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kera küljel gooti kirjas annetustekst: Õpetaja M. v. Fick. Juubeli päewa mälestuseks. 3 Mai 1889.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerunud, määrdunud, tolmune, keras pisike auk
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Barokset tüüpi kaherealine kirikukroonlühter,
kummaski reas 8 haara, küünlapesad silinderjad, haarad kinnituvad balustrikujuliste tihvtidega (markeering numbritega). Seadistatud elektrivalgustusele (juhtmed kinnitatud teibiga, läbivad rasvataldrikuid ja küünlapesasid
Põhjalöövis läänepoolseim
A. Köögardal. Keila kihelkonnaloost. Tallinn, 1924, lk. 20: Kroonlühtrid. Neid on kirikus praegu seitse. Kaks suuremat ja kaks wähemat on õpetaja M. Ficki 25.a. ametijuubeli puhul 1889.a. teha lastud; osalt tarwitati selleks ka wanu kõlbmatuks saanud kroonlühtreid.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 09.02.2009.