Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, T.Heintze, 1639 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 3603
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 655
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.04.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Kunstiväärtuslik kantsel nimeka meistri T.Heintze töökojast ca 1639 aastast.

Sisestatud: 19.04.2004.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse alates 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 655

Sisestatud: 19.04.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: aaderdatud, nikerdatud, tisleritöö, polükroomia (?).
Autor, valmistamise koht: Tallinna puunikerdaja ja tislermeistri Tobias Heintze töökoda
Dateering: 1639
Mõõtmed: korpuse üldkõrgus ca 126 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Väikeseid värvikadusid üleni. Eriti nimetahvlitel ja alumisel karniisil torke- (naela)auke; värskelt kaduma läinud 4 x 24 cm pinnadetail võidukaare poolt esimese tahu ülaosas.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Oletatavasti Tallinna puunikerdaja ja tislermeistri Tobias Heintze töökojas valmistatud kantsli täpne valmimisaeg ei ole teada, kuid kantslit on nimetatud 1639. aastal uue inventari seas koos altari ja koorirõduga (Karling, lk. 130: Die Kirche ist inwendig und auswendig fein repariret mit Altar, Predigtstuhl, Chor… ornieret).
Kantsel on põhiplaanilt muudetud ebakorrapärase kuusnurga kujuliseks ilmselt peale ümberpaigaldamist võidukaare lõunaküljele (arvatavasti 19. sajandi keskel seoses “uue kiriku” ehitamisega); võimalik, et samal ajal eemaldati korpuse külgedelt ka evangelistide nikerdkujud nishides ning ülevärvimine teostati tammepuitu imiteeriva aaderdusena (restauraatori poolt tehtud värvisondaazh, mis näitab algset värvkatet on võidukaare poolt esimesel külgtahul). Kõik korpuse tahud on erineva laiusega (seinaäärsed on kitsaimad), liitekohti katavad dooria kapiteeliga ja alumises kolmandikus pealistisornamendiga sambad (kõrgus ca 70 cm), mis toetuvad korpuse allservas paiknevatele hammaslõikelise lõpetusega voluutkonsoolidele. Voluutkonsoolide vahemikes raamistatud tahvlid (mõõdud, võidukaare poolt alates: 16, 8 – 23, 5 cm; 16, 8 x 27 cm; 16, 8 x 26 cm, 16, 8 x 22 cm; 16, 8 x 22, 5 cm; 16, 8 x 22, 3 cm), millele tõenäoliselt on olnud kirjutatud nishifiguuri nimi. Korpuse põhivööndiks olev lukukividega (kahel esimesel tahul puuduvad; olemasolevate mõõtmed: ca 8 x 7, 5 cm, ca 6, 5 x 7 cm; ca 7, 5 x 8 cm; ca 7, 7 x 8 cm) kaaristu on olnud pealistatud kõhr- ja voluudimotiiviga foljaazhidest, millest alles 4 (kõik erinevad; mõõtmed: ca 13 x 33, 5 cm; ca 13 x 31, 5 cm; ca 11, 5 x 34 cm; ca 12 x 34 cm). Kantslikorpus tipneb hammaslõike- ja munavöödimotiiviga (munavööndiliist säilinud osaliselt) kaunistatud karniisiga; sambakapiteelide kohal asetsevad kokku 5 konsooli plastilise inglipeaga (ca 13, 8 x 6, 5 cm; kõik erinevad). Tapiaukude järgi otsustades on korpuse allserva kaunistanud plastilised käbid või kobarad. Kantslijalaks on entaasiga, kaunistusteta dooria sammas (kõrgus ca 180 cm, suurim ümbermõõt ca 79, 5 cm). Kantslisse viib müüritrepp, mille ees olev tahveluks on samuti aaderdatud, sisekülg värvitud tumepruuni õlivärviga.

Kuramaa päritolu puunikerdaja Tobias Heintze (1589-1653) tegutses Tallinnas väga viljakalt aastatel 1622-1639 ja 1647-1653. Oli Niguliste kantsli peameistriks (1625), misjärel 1630. aastail valmis tema töökojas ka mitmete maakirikute sisustust: kantsel ja altar Keilas, aga samuti kantsel Risti ja Jõelähtme kirikus, hiljem kantsel Lüganuse kirikus, oletatavasti ka Harju-Jaani vana kiriku kantsel.

Bibliograafiat: S. Karling. Holzschnitzerei u. Tischlerkunst der Renaissance u. des Barocks in Estland. Trt., 1943, lk. 13
Eesti kunsti ajalugu. 1. köide I. Tln., 1975, lk. 101
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 27.02.2009.