Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantselaltar, B.Geistmann, 17.saj. (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 3605
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 664
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.09.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui Eestis ainulaadne ajastuomase kunstilise kujundusega kantselaltar 17. sajandist

Sisestatud: 19.01.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 664

Sisestatud: 16.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit.
Tehnika: aaderdatud, nikerdatud, polükroomia, saelõige, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: osaliselt Tallinna puunikerdaja Berendt Geistmann, osaliselt tundmatud meistrid
Dateering: osaliselt 17. sajandi I pool, osaliselt 18. sajandi viimane veerand ja 19. sajand
Mõõtmed: laius ca 223 cm, kantsliretaabli laius (küljedekoorita) ca 160 cm, küljedekoori laius ca 26 cm (S-poolne), ca 27 cm (N-poolne), kantslirinnatise kõrgus 106 cm, esitahu laius ca 64, 5 cm, N- tahu laius ca 64, 5 cm, S- ja SW tahu laius ca 64 cm, ukse laius
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kantslimaali „Kolgata“ predellal kattevärvi all on külgvalguses märgata kaherealist kirjet (restauraatorite poolt tehtud värvisondaaži põhjal: valge värviga mustal taustal)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud, tolmunud, ämblikuvõrke, torkeauke, puidukadusid, kulumist
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Nikerduste ja maalidega kantselaltar.
Altariaed (tisleritöö, nikerdus, aaderdus) 19. sajandist
(1860. aastad?)
Võimalik, et kantselaltar on Tuhala kiriku (1777) tarbeks kokku seatud teadmata millisest kirikust pärineva 17. sajandi I poole altariseina baasi(ühesmaalidega „Kolgata“ „Ülestõusmine“,
„Püha Vaim“), muutes tavatult konstruktsiooni (Saksa luterluse eeskuju) ja paigaldades kolm mujalt (uuemat) maalingut (inglid, Mooses). Tallinna renessanssmaalijaid ja -nikerdajaid käsitlevas andmekogumis (R. Kangropool. Tallinna maalijad ja puunikerdajad 1530 - ca 1640. Kunstiteaduslikke uurimusi. Tallinn, 1994) esitatud allikmaterjal Berendt Geistmanni kohta (lk. 124) ei sisalda viidet ühegi altari valmistamisele tema poolt; oletatav seotus selle puunikerdajaga põhineb kunstiteadlase Sten Karlingi arvamusele (S. Karling. Holz¬schnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Dorpat, 1943, lk. 50).

Konserveeritud restaureerimisfirma „Tsunftijänes“ poolt 1995 (tumenenud lakikihi eemaldamine maalidelt ja raamistuselt jms., vt. dokumentatsioon Muinsuskaitseametis). Altariaed (tisleritöö, nikerdus, aaderdus) 19. sajandist (1860. aastad?)

Eesti Kunsti Ajalugu. 2. 1520-1770. Eesti Kunstiakadeemia, 2005, lk. 361: 18. sajandi Eesti kantsleid üle vaadates on üllatav, et siin ei kodunenud Saksa aladel ülipopulaarne kantsel-altari tüüp, milles kantsel oli oma tavapärasest kohast toodud altariseina keskele ning moodustas sellega ühe kompositsioonilise terviku. Ainus selle perioodi kantsel-altar kombineeriti kokku, arvatavasti algselt mõnele teisele kirikule kuulunud altari baasil, 1770. aastail Tuhala kirikusse.
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Dorpat, 1943, lk. 50: Dieser holländische Tischler scheint auch der Meister des Kanzelaltars zu sein, der sich jetzt in der im XVIII. Jahrhundert erbauten Kapelle in Toal (Tuhala), südlich von Reval, befindet. Dieser Altar ist das einzige Beispiel von Kanzelaltären in Estland, die im protestantischen Deutschland in verschiedenen Gegenden vorkommen, aber erst am Ende des XVII. Jahrhunderts allgemein werden. Geistmanns Hand spürt man vor allem bei den Seitenflügeln des Altaraufsatzes, dessen Motiv sich dem Oberteil des Antoniusaltars und der Tür des Schwarzhäupterhauses direkt anschliesst. Zu den Hermenpilastern des Kanzelkorpus findet man auch Gegenstücke an der erwähnten Tür.

Berendt (Berent) Geistmann (Geistman) – Madalmaade-päritolu hilisrenessansiaegne viljakas puunikerdaja Tallinnas (kodanik aastast 1599, suri 1628).
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 16.02.2009.