• Mälestised

3612 Altar ja altariaed, 1774, aed 19.saj (puit, polükroomia)

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar ja altariaed, 1774, aed 19.saj (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 3612
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 133-k
Liigitus kunstimälestis
3612, Ü.Jukk, 11.09.2013
Foto: Grete Nilp, 11.04.2019 3612, Ü.Jukk, 11.09.2013

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.04.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Kunstiväärtusega klassitsistlik altarisein 1774.aastas ja pseudogooti stiilis altariaed 19.saj.

Sisestatud: 20.04.2004.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981. aastast – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 133

Sisestatud: 20.04.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, pronksvärv, õlivärv.
Tehnika: aaderdatud, nikerdatud, polükroomia, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: Altarisein, 1774; altariaed 19. saj.
Mõõtmed: Altariseina ca 500 x 290 cm; altariaed (kõrgus põrandapinnast ca 92 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): predella tekstitahvlil sõna KRISTUS
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Altariseinal, eriti sammastel torke- ja kulumiskahjustusi; keskosa allservas 4 puuritud auku ja naelaauke; lõunaküljel alumise karniisi ots murdunud. Kummagi külgrisaliidi allosas puuritud auk.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Külgrisaliitidega klassitsistliku kujundusega altarisein 1774. aastast.
Altariseina (ca 500 x 290 cm) tugevasti eenduvat hammaslõikega ülakarniisi toetavad esikülje servas kaks lehtkapiteeliga sammast, mis omakorda, predella ulatuses on toetatud paisutusega konsoolile. Kummagi konsooli esikülge kaunistab rokaimotiiviga, kuid erineva kujundusega nikerddetail (lõunapoolne 29, 5 x 32 cm, põhjapoolne 30 x 37 cm). Predella keskne pind on kujundatud kahe, ca 38 x 56 cm suuruse raamistuses tekstitahvlina (helesinise õlivärviga üle värvitud – lõunapoolsel paistab kattevärvi alt must kiri valgel foonil sel määral, et on loetav sõna Kristus); tahvlinurkades samuti nikerdadud rokaimotiiv. Tahvlite vahemikus maalitud vapikujutis: 2 kurge hoidmas vapikilpi, mille mustal tausta keskel punane horisontaalvöönd. Nimetatud nikerddetailid, samuti altaripildi ülaserva kohal olev kaunistus, sambakapiteelid ja rõõneliselt kujundatud urnid karniisi otstes pronksvärviga üle värvitud. Pronksvärviga ülevärvitud on ka tipmine ehisdetail – akantusfoljaazh, kabošoniga keskmes. Põhjapoolse samba küljel oleva sügava pinnakahjustuse tõttu välja paistev punane värvitoon lubab oletada, et algselt olid sambad marmoreeritud.
Aaderdatud altariaed (kõrgus põrandapinnast ca 92 cm), mis päädib karniisiga, on polügonaalne, koosneb 17 pseudogooti stiilis kujundatud esiküljega raamtahvlist; üks tahvlitest toimib uksena.
Altariseina kumbagi sammast valgustab pseudogooti stiilis seinalühter (reg. nr. 3641 – 3641)
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 27.02.2009.