Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, E.Thiele, 1664-1665 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 3691
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 02.05.1997
Registreeritud 02.05.1997
Mälestise vana number 646
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.07.18

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Kuulsa Eestis teotsenud kujuri teos 17.saajandi keskelt.

Sisestatud: 06.04.2004.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 646

Sisestatud: 06.04.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, pronksvärv, värv.
Tehnika: polükroomia, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Elert Thiele töökojast pärinenud altarisein
Dateering: 17.saj.
Mõõtmed: ligikaudne kõrgus 3, 5 m; laius 2, 03 m; predella kõrgus ca 66 cm, predella inglipead: Moosese kõrgus ca 79 cm (koos sokliga ca 100 cm), Ristija Johannese kõrgus ca 78 cm (koos sokliga ca 100 cm). Kõhrornamenditahvel inglipeaga ca 45 x 23 cm.;
märgi
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Predella keskpinnal on gooti kirjas pronksvärviga kirjutatud tekst: Jesus Kristus ütleb: Minna ollen üllestousmine ja ello kes minnu sisse ussub, se peab ellama. Joh. ew. 11, 25
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Altariseina värvid on tuhmunud, kohati esineb värvikadusid; poolsammaste pronksvärviga sambabaasidel värvikaod krundini. Predellal küünlarasva pritsmeid.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Väidetavasti 1865. aastal rekonstrueeritud altarisein, millel on säilinud detaile varasemast baroksest altariseinast. Alumise osa moodustab predella, mille otstes ülakarniisiga küljetsi liituv akantusväädist tiib moodustab konsooli täisplastilisele kõhrornamentaalsel soklil seisvale figuurile: vasakul pool – Mooses, paremal pool – Ristija Johannes. Mooses on kujutatud pika lahkukammitud habemega vanamehena, vasak jalg etteastes, vasaku käega hoiab kinni käsutahvlist, millel kahes veerus rooma numbrid I - X, parem osutavalt ettesirutatud käsi kaotanud väikese ja nimeta sõrme otsalülid. Ristija Johannes kujutatud keskealise mehena, poolpöördes paremale, vasak jalg etteastes, vasakus käes evangeeliumiraamat Tallega (atribuutidest puudub rist), parem käsi osutab Tallele (puudub nimetissõrm).
Predellale toetub kahe paari marmoreeritud poolsammastega ääristatud ja omakorda karniisiga tipnev keskosa (C. S. Waltheri maaliga “Kristus ristil”), mille kohal keskel pseudogooti stiilis teravkolmnurkne pealmik. Kummalgi karniisiotsal istub musitseeriv inglifiguur taimelehtedest taustal. Pealmiku pind kaetud gootiainelise nikerdornamendiga, mille keskne kujund imiteerib ristikujutisega roosakent; tipus rist.
Barokselt, Elert Thiele töökojast pärinenud altariseinalt on säilinud nikerddetaile: inglipead ja kõhrornamentika predellal, Moosese ja Ristija Johannese kujud. Konsoolide väätornamentika, kolmnurkfrontoon ja ülemised inglifiguurid on 19. sajandist. Ka altariseina praegune värvkate on 19. sajandist: taustapind kaetud kirsipunasega, karniisid osaliselt sinakashalliga, taimemotiivid, kõhred – pronksvärviga, mis osaliselt rohekaks oksüdeerunud, marmoreering heleroheline-roosa. Inglid, Ristija Johannese käed, jalad, nägu on ihukarva roosad; Ristija Johannese riietus lasuursinine (samuti inglitahvli taust) ja pruunikas; evangeeliumiraamatu serv värvitud pronksvärviga, Tall – valge. Valge on ka käsutahvel (numbrid mustaga). Mooses kannab rohelise rüü peal punast mantlit (võimalik, et Moosese värvkate on algne).

In der Kirche zu Kusal…befand sich einest ein prächtiget Barockaltar, von dem einige Einzelheiten in einen späteren Altarschmuck hineinkomponiert worden sind. Vor allem bemerken wir die Profileure, Moses und Johannes. Es sind gut geschnitzte Gestalten, und wir sehen sogleich, dass sie sich der Skulpturengruppe anschliessen, welche wir oben Elert Thiele zugeschrieben haben. Ein Vergleich zwischen diesem Moses und dem an der Kanzel von Worms zeigt deutlich die Überstimmung; die Figuren sind nach derselben Zeichnung geschnitzt. Vom alten Altaraufsatz stammen, ausser einigen Engelsköpfen in der Zwickeln, auch einige grössere Konsolengebilde mit den dazugehörigen Knorpelornamenten… Wir haben es zweifellos mit einer etwas späteren Arbeit von Thieles Hand zu tun, die vermutlich in den 60er Jahren entstanden ist.
Die Kusaler Fragmente sind wichtig, da sie die Brücke bilden zu einer Reihe von Thieles Arbeiten in Reval aus den 60er Jahren, die man zu seinen bedeutensten Werken zählen kann. Ein Knorpelwerk in der Art des Kusalschen kennzeichnet nämlich den Fries, der die beiden Längswände der Rathsstube im Rathaus von Reval schmückt… (S. Karling. Holzschnitzerei u. Tischlerkunst derRenaissance u. des Barocks in Estland. Trt., 1943, lk. 222-223)
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 06.03.2009.