Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kahekümne nelja tulega, 1890 (messing, pronks)
Mälestise registri number 3697
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 02.05.1997
Registreeritud 02.05.1997
Mälestise vana number 188-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 26.07.18

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Sarnast tüüpi, kohaliku toodanguna valminud kroonlühtrid 19. sajandi lõpust – 20. sajandi algusest Eesti kirikutes enimlevinud kultuuriloolise tähtsusega laevalgustid.

Sisestatud: 08.04.2004.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981. aastast – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr.188.

Sisestatud: 08.04.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, pronks.
Tehnika: graveeritud, kullatud, trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Ed.Drossi ettevõte, Tartu
Dateering: Annetatud 1890
Mõõtmed: Ø ca 120 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Muna allosas annetustekst: Kuusalu kirik. 1890.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): rasvataldrikutes on augud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Valatud haarade ja messingist trugitud tüvise, küünlapiipide ning rasvataldrikutega kaherealine kullatud kroonlühter 24 tulele: alumises reas liitub iga 1 tulega lõppeva kandehaaraga (pikkus ca 38 cm) 2 lisahaara (pikkus ca 21 cm); ülemises reas 6 ühetulelist haara. Haarad kaunistusteta, lapikud, S-kujulise paindega, kinnitus - sõrmtapiga. Tüvise tipmisele taldrikule kinnitub 6 iludetaili - tipus iludetailide rida – väikest kellukja õiega lõppevat haara. All lõppeb tüvis muna ja balustrikujulise nupuga. Kullatis hästi säilinud. Kroonlühter on pikihoones keskmine.
Sarnast tüüpi, kohaliku toodanguna valminud kroonlühtrid 19. sajandi lõpust – 20. sajandi algusest on Eesti kirikutes enimlevinud.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 06.03.2009.