3754 Karikas, 19.saj. (valge metall, hõbetatud)

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karikas, 19.saj. (valge metall, hõbetatud)
Mälestise registri number 3754
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Arvel 02.05.1997
Registreeritud 02.05.1997
Mälestise vana number 515-a
Mälestise liik kunstimälestis

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 26.07.18

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Tüüpiline kodumaine ajastuomase kujundusega kiriklik rituaalese 19.sajandist.

Sisestatud: 14.04.2004.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1994.a.

Sisestatud: 14.04.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, trugitud, kullatud seest.
Autor, valmistamise koht: Ed.Drossi ettevõte, Tartu
Dateering: 19. sajandi lõpp – 20. sajandi algus
Mõõtmed: kõrgus 13, 8 cm, kupa Ø suudmest 6, 5 cm, jalami Ø 6, 9 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Kupa põhjas, siseküljel ja väheselt ka välisküljel messingisse sissesööbinud kriiped; kupa allosas löögijäljed.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Hõbetatud messingist tüüpiline 19. sajandi lõpu – 20. sajandi alguse karikas kodusel armulaual tarvitamiseks (komplektis küünlajalgade reg. nr. 3751, 3752, oblaatide toosi reg. nr. 3753, leiviku reg. nr. 3755, krutsifiksiga reg. nr. 3756). Silinderjas ahenev kupa (seest kullatud) toetub silindrikujulisele, ümarprofiilpungisega tüvisele, mille kummaski otsas rõngasprofiil. Jalam ümmargune, profileeritud.
Detsembris 2000 puhastas, hõbetas ja kuldas karika restauraator Jaan Märss.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 09.03.2009.