Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vappepitaaf, 16.saj. (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 3925
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 06.05.1997
Registreeritud 06.05.1997
Mälestise vana number 437-a
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 09.07.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste inspektor, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Epitaaf, Vappepitaaf.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstiväärtuslik puunikerdusteos, vanimaid Eesti kirikuis allesolevaid nikerdepitaafe.

Sisestatud: 26.03.2004.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitsearvel alates 1994 (nr. 437a)

Sisestatud: 26.03.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: umbes 1589
Mõõtmed: raamistus ca 107 x103 cm, parempoolne osa ca 95 x 32 cm, vasakpoolne osa ca 100 x32 cm, ülemine osa ca 36 x 30 cm (mõõtmed läbi klaasi, ligikaudsed)
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): allosas tekstilindil daatum 15 89
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): epitaafi keskosa ei ole säilinud, algsest polükroomiast väheseid jälgi, kappraamistusse on sattunud prahti
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Sõõrja vappepitaafi säilinud osad, mis konserveerimisjärgselt paigutatud klaasitud kappraamistusse. Keskmisel üladetailil osa raudrüükiivrist krooni ja sarvedega, sarvede vahel kroonitud kurat. Parempoolsel külgmisel tükil suur kaarjas akantusleht, allpool viinamarjakobar ja tekstilindi kaheharuline ots numbritega 89. Vasakpoolsel küljedetailil akantusleht, viinamarjaväär ja –kobar, all tekstilindi kaheharuline algusosa numbritega 15.
1994 konserveeris vappepitaafi ja valmistas raamistuse restauraator Tiit Villemsoo
Pikihoone idaseina ääres lahtiselt
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 03.02.2009.