Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vana kantsli detail (keerdsammas), 17.saj. (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 3952
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 07.05.1997
Registreeritud 07.05.1997
Mälestise vana number 41-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.09.16

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Kunstiväärtusega algse altari detail 17.sajandist.

Sisestatud: 21.01.2004.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981. aastast – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 41

Sisestatud: 25.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister
Dateering: 17. sajandi keskpaik
Mõõtmed: Kõrgus 119, 5 cm, Ø ülalt 12,3 cm, Ø alt max 23, 5 cm, min 20, 5 cmKõrgus 119, 5 cm, Ø ülalt 12,3 cm, Ø alt max 23, 5 cm, min 20, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Samba allservas 8,5 x 4, 5 cm suurune igast küljest valgeks värvitud lahtine tükk, mille varjus jalamil muinsuskaitsemärgis MKI 8K 65.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Valgesse värvipinda on mõnevõrra sööbinud tolmu.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kogupikkuses viinamarjaväädiga põimitud nikerdatud keerdsammas, mille värvkatet peale raamikambri lae pealt ülesleidmist paari aastakümne eest osaliselt õlivärviga uuendati – valgel taustal tumeroheline väät ja lehed, veinpunased viinamarjakobarad (algne polükroomia katmata säilinud ), jalamil triip pronksvärviga. On kasutusele võetud põrandaküünlajalana. Samba ülaosas paikneb lahtiselt teadmata päritoluga nikerddetail - 10 kroonlehega rosett (rohelise õlivärviga kaetud; servast 2 cm pikkune kild ära;
Jalam on ümmargune, kuid puuduv segment viitab samba paiknemisele vastu puitseina, millega ta oli ühendatud osaliselt allesoleva tüübliga. Seega tõenäoline, et tegemist on vanas kirikus paiknenud, meile tundmatu 17. sajandi keskpaiga altariseina ainsa säilinud osaga (vrdl. sarnase kujundusega keerdsambad altariseinal Jõelähtme kirikus 1660. a. ja Järva – Jaani kirikus umb. 1654). Kroonika andmeil on teada uue altari valmimine vanasse kirikusse aastal 1746. Siit tuleneb oletus, et 1746. a. Quirinus Rabe altaris (S. Karling “Holzschnitzerei u. Tischlerkunst der Renaissance u. des Barocks in Estland”, Trt., 1943, lk. 401 – 402) säilis vanemaid osi.
Lahtiselt ja ülevärvimata on säilinud keerdsambale sobituv voluudimotiivi ja akantuslehtedega kapiteel (puit, nikerdus, kullatis). Mõõtmed: kõrgus ca 19, 5 cm, pealt ca 20, 5 x 17, 5 cm, põhja Ø 16 cm
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 25.02.2009.