Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Järva-Madise kirikuaed
Mälestise registri number 3988
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis, ajaloomälestis, arheoloogiamälestis
Arvel 20.05.1997
Registreeritud 20.05.1997
X-koordinaat 594853.32
Y-koordinaat 6554231.58
Mälestise vana number Arh. 376, Arhe. 139-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(16)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.01.20

Menetleja: Järelevalve osakonna juhataja, Karen Klandorf

Märksõna(14)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Tüüpiline ajastu kalmistu.

Sisestatud: 26.06.2005.

Mälestise kirjeldus


Kirikuaed on põhja- ja lääneküljelt ümbritsetud paekivi sidusmüüriga, kaetud katusekiviga, korgusega 1 m, lõuna- ja idaküljel maakivi- ja paekivilaotis kõrgusega 1 m. Põhjaküljel kaks krohvitud väravaposti väravavõredeta, lääneküljel samuti kaks väravaposti ilma väravavõreta. Kirikuaias sepisaedu, malmvalu- ja sepisriste, üksikuid graniittähised, üks kivirist. Kirikust loodes uhke malmaed, sees malmristid, kaks sepisristi. Kirikust kirdes kunagise kirikaia idapiiril arvatavalt kabeli põhi: grüpti laevõlv terve, grüpti ümber malmpostid osaliselt säilinud kettaiaga. Selle kõrval Vietinghof-Scheelide hauaplats ümbritsetud 1.30 m kõrguse kiviaiaga, pealt kaetud katusekiviga. Kahepoolsed sepisväravad. Sees 5 hauaplaati, 2 graniitristi, tagaseinas 6 tahvlit (dolomiit). Hauaplatsist põhjapool alles kunagises idapoolses müüris asunud värava postid. V-S-de hauaplatsist idapoole jääb parun Douglase hauakabel - kiviehitis, ümmarguse põhiplaaniga. Douglase kabelist idapoole jääb uuem kalmistuosa, mis praegu kasutusel. Kirikuaed üldiselt hooldatud. Plaan olemas.

Sisestatud: 01.07.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub ca 0,4 ha suurusel alal. Asutatud 18. sajandil. Vahetult kirikut ümbritseval alal asuvad keskaegsed matused, mis kuuluvad ka arheoloogiamälestiste alla. Ala on hästi hooldatud.

Sisestatud: 26.06.2005.

Mälestise ajalugu


Kalmistu on rajatud 18. sajandil.

Sisestatud: 26.06.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa nr 1.

Sisestatud: 26.06.2005.

Meedia


- Olev Kenk. Fotod ja video: Järva-Madise kalmistul lõhuti mõisnike hauamonumente. - ERR.ee uudisteportaal 26.09.2016
http://uudised.err.ee/v/dee75410-6216-4eb3-be82-6f30aaa92e30
- Anne Põder. Mõisnike hauaplats sai teist korda tunda lõhkuja kätt. - Järva Teataja 27.09.2016
http://jarvateataja.postimees.ee/3850735/moisnike-hauaplats-sai-teist-korda-tunda-lohkuja-katt

Sisestatud: 28.09.2016.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 22.12.2014.