Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Anton Hansen-Tammsaare sünnikoht, Tammsaare-Põhja talu
Mälestise registri number 3990
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis, ajaloomälestis
Arvel 20.05.1997
Registreeritud 20.05.1997
X-koordinaat 591045.00
Y-koordinaat 6553700.99
Mälestise vana number 449
Ava kaardil

Paikvaatlused(27)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 29.09.21

Menetleja: Restaureerimisnõunik, Dan Lukas

Mälestise tunnus


Mälestis omab aja- ja kultuuriloolist tähtsust kui Eesti 20. sajandi tuntuima kirjaniku, kriitilise realismi kõige silmapaistvaima esindaja sünnikodu.

Sisestatud: 13.02.2009.

Kirjeldus


Tammsaare-Põhja talu koosneb neljast hoonest, keldrist ja sauniku hoonete kompleksist. Algselt paiknesid hooned perimetraalselt nii, et nende vahele jäi suur sisehoov. Aastatel 1933-1934 ehitati hoovile uus elumaja. Talu vanim hoone on hoovi idapoolsel serval paiknev ait, mis on ehitatud 19. sajandi viimasel veerandil. Hoovi põhjapiiril paikneb suur vana rehielamu koopia (algne hävis 1945. aastal tulekahjus), mis ehitati 1978. aastaks Tammsaare sajandaks sünnipäevaks. Samal ajal taastati koopiana ka hoovi läänepoolsel serval paiknev laudahoone, ka saunikute hooned rekonstrueeriti 1970. aastatel. Rehielamu on Eestis laialt levinud plaaniga, idapoolsel otsal asuvad kambrid, keskel rehetuba ja läänepool rehealune. Rehielamu on kasutusel ekspositsiooniruumidena, mis demonstreerib omaaegset talukeskkonda. 1930. aastatest pärinev elumaja on laudvoodri ja laastukatusega rõhtpalkhoone. Maja esindab tüüpilist 20. sajandi algupoole alevimaja. Elumajas paiknev eksopsitsioon tutvustab Hansenite pere lugu ja A. H. Tammsaare loomingut.

Sisestatud: 17.05.2018.

Asukoha kirjeldus


Tammsaare-Põhja talu asub Järvamaal, Vetepere külas. Talu asub koos Tammsaare-Lõuna taluga eemal teistest, metsade ja rabadega ümbritsetud kõrgemal voorel, keset heinamaad.

Sisestatud: 17.05.2018.

Ajalugu


Talu esmane rajamine on teadmata. 1872. aastal kolis Peeter Hansen abikaasaga Tammsaare-Põhja tallu. Väljamäel ja selle ümbruses paiknesid kaks talu: Tammsaare-Põhja ja -Lõuna talud, mis olid ligikaudu võrdse suurusega. Peeter Hansen püstitas uue rehielamu, aidad ja lauda. Kaev paiknes hoonetest eemal, mäe all, saunakompleksi lähedal. Aastatel 1933-1934 ehitati hoonete kompleksi juure rõhtpalkidest elumaja. 1970. aastatel taastati Tammsaare-Põhja talu sellisena, nagu see algselt rajati (veel säilinud aida, uuesti ehitatud rehielamu ja roigasaedadega ääristatud karjatänavaga). 1977. aastal avati omapärane muuseumikompleks A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäevaks. Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) sündis Tammsaare-Põhja talus Hansenite pere neljanda lapsena. Aastatel 1892-1894 ja 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis ning aastatel 1898-1903 jätkas haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907-1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist "Juudit" (1921) ja romaanist "Kõrboja peremees" (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan "Tõde ja õigus" (1926–1933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) ja näidend "Kuningal on külm" (1936).

Sisestatud: 13.02.2009.

Allikad


Arhilahti, Nina. Tammsaare Põhja talu muinsuskaitse eritingimused restaurerimise teguskava koostamiseks. Ervita, 2016. Muinsuskaitseameti arhiivi toimik nr A-12888.

Sisestatud: 17.05.2018.