3997 Järva-Jaani kirikuaed
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Järva-Jaani kirikuaed |
---|---|
Mälestise registri number | 3997 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis, ajaloomälestis, arheoloogiamälestis |
Arvel | 20.05.1997 |
Registreeritud | 20.05.1997 |
X-koordinaat | 607968.68 |
Y-koordinaat | 6546139.26 |
Mälestise vana number | Arh. 384, Arhe. 170-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(4)
Paikvaatlused(15)
Paikvaatluse kuupäev: 11.05.23
Menetleja: Järvamaa nõunik, Madis Mikkor
|
Märksõna(14)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, 1711-1840. |
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus 18. saj II poolel rajatud kirikuaia piirkonnale iseloomulik näide, kus on säilinud palju vanu hauatähiseid-, hauapiirdeid, ümbritsev piire ning väravad. |
Kirjeldus Kalmistut piirab lääneküljel lippaed paekivist aluse ja paekivist postidega, lõunaküljel paekivi sidusmüür pealt kaetud tsemendiga, idaküljel osaliselt lippaed, osaliselt traatvõrkaed, põhjaküljel traatvõrkaed. Lääneküljel kahepoolne ühekäiguline värav: paekivist väravapostid kahepoolse metallvõrega. Kirikuaed tähiste poolest rikkalik. Leidub keerulist uhket valu, sepis tavaline. Sepisaedu, malmaedu, palju kivitähiseid, sepis- ja malmtähiseid. Kiriku lõunaküljel Schillingute matmisplats ümbritsetud sepisaiaga, kiriku seinal perekonna epitaaf, tähised: 11 kiviristi, 2 malmvaluristi, 2 sepisristi. Kirikuaia kirdenurgas kõrge viilkatusega kivikabel. Kirikuaed hooldatud. |
Ajalugu Kirik on tõenäoliselt ehitatud 13. sajandi kolmandal veerandil. 1881. aastal lisati kirikule arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni (1806-1879) projekti järgi neogooti stiilis torn. Kirikuaed on tõenäoliselt rajatud ühes kirikuga. Kirikuaeda ümbritsev postidega piirdeaed pärineb tõenäoliselt 19. sajandi teisest poolest. Kirikukihelkonna ajalooline saksakeelne nimetus on St. Johannis. Kalmistule on maetud pastoriametit pidanud rahvaluule koguja Christian Jakob Glanström (1776-1825), samuti ümberkaudsete Orina, Kuksema ja Rava mõisnike suguvõsade - Schillingide ja Stackelbergide - liikmeid. Kalmistu on endiselt kasutusel ja sinna võivad matta varem platsi omandanud isikud. |
Allikad Järva-Jaani kirikaed. [www] http://www.kalmistud.ee/Jarva-Jaani-kirikaed-2 (11.02.2014) |
Kirjandus Raam, M. (1997) Eesti arhitektuur 3. Järva-Jaani kirik. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |