Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Järva-Jaani kirikuaed
Mälestise registri number 3997
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis, ajaloomälestis, arheoloogiamälestis
Arvel 20.05.1997
Registreeritud 20.05.1997
X-koordinaat 607968.68
Y-koordinaat 6546139.26
Mälestise vana number Arh. 384, Arhe. 170-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(15)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.05.23

Menetleja: Järvamaa nõunik, Madis Mikkor

Märksõna(14)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


18. saj II poolel rajatud kirikuaia piirkonnale iseloomulik näide, kus on säilinud palju vanu hauatähiseid-, hauapiirdeid, ümbritsev piire ning väravad.

Sisestatud: 30.11.2007.

Kirjeldus


Kalmistut piirab lääneküljel lippaed paekivist aluse ja paekivist postidega, lõunaküljel paekivi sidusmüür pealt kaetud tsemendiga, idaküljel osaliselt lippaed, osaliselt traatvõrkaed, põhjaküljel traatvõrkaed. Lääneküljel kahepoolne ühekäiguline värav: paekivist väravapostid kahepoolse metallvõrega. Kirikuaed tähiste poolest rikkalik. Leidub keerulist uhket valu, sepis tavaline. Sepisaedu, malmaedu, palju kivitähiseid, sepis- ja malmtähiseid. Kiriku lõunaküljel Schillingute matmisplats ümbritsetud sepisaiaga, kiriku seinal perekonna epitaaf, tähised: 11 kiviristi, 2 malmvaluristi, 2 sepisristi. Kirikuaia kirdenurgas kõrge viilkatusega kivikabel. Kirikuaed hooldatud.

Sisestatud: 30.11.2007.

Ajalugu


Kirik on tõenäoliselt ehitatud 13. sajandi kolmandal veerandil. 1881. aastal lisati kirikule arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni (1806-1879) projekti järgi neogooti stiilis torn. Kirikuaed on tõenäoliselt rajatud ühes kirikuga. Kirikuaeda ümbritsev postidega piirdeaed pärineb tõenäoliselt 19. sajandi teisest poolest. Kirikukihelkonna ajalooline saksakeelne nimetus on St. Johannis. Kalmistule on maetud pastoriametit pidanud rahvaluule koguja Christian Jakob Glanström (1776-1825), samuti ümberkaudsete Orina, Kuksema ja Rava mõisnike suguvõsade - Schillingide ja Stackelbergide - liikmeid. Kalmistu on endiselt kasutusel ja sinna võivad matta varem platsi omandanud isikud.

Sisestatud: 13.02.2014.

Allikad


Järva-Jaani kirikaed. [www] http://www.kalmistud.ee/Jarva-Jaani-kirikaed-2 (11.02.2014)
Järva-Jaani kiriku kogudus. Kirik. Ajaloolised isikud. [www] http://jarva-jaani.eelk.ee/sisu.php?lehe_id=38&alamlehe_id=86&alamlehe2_id=0 (11.02.2014)

Sisestatud: 13.02.2014.

Kirjandus


Raam, M. (1997) Eesti arhitektuur 3. Järva-Jaani kirik.
Siilivask, M. (1996) EKABL. Mühlhausen.

Sisestatud: 13.02.2014.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 22.12.2014.