Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ataste seminari hoone
Mälestise registri number 4001
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 20.05.1997
Registreeritud 20.05.1997
Mälestise vana number 16-k
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(16)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.06.19

Menetleja: Järvamaa nõunik, Karen Klandorf

Mälestise tunnus


Eestimaa kubermangus esimene külakoolmeistreid ettevalmistav õppeasutus.

Sisestatud: 30.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Kahekorruseline täiskelpkatusega paekivihoone.

Sisestatud: 30.11.2007.

Mälestise ajalugu


Esimene eesti seminar avati 1835. aastal Järvamaal Peetri kiriku juures Atastel. Kuigi asutajaks oli tollane Eestimaa kuberner Paul Friedrich von Benkendorf, lasevad mitmed asjaolud arvata, et selle ettevõtmise taga olid ka Stackelbergid. Ataste seminar töötas 18 aastat, mille jooksul valmistati ette 70 talurahva koolmeistrit.
Kui 1854. aastal valmis Kuudal koolimaja hoone ja lõpetas tegevuse Ataste seminar, oli Friedrich von Stackelbergil võimalik Kuuda seminar avada. Atastest toodi Kuudale sealne inventar ja õppejõud Karl Koch.

Sisestatud: 30.11.2007.

Mälestise ajalugu


Seminari avamine Järvamaal Atastes sai teoks Koigi mõisaomaniku Aleksander von Gruenewaldti eestvedamisel ja rahvaharidusministri kinnitusel 12. oktoobrist 1836. Seminari asutamisel oli tähtis roll tollasel Eestimaa kuberneril Paul Friedrich Benkendorfil, kes kuulus ka asutajate konsortsiumi. Konsortsiumis oli 12 mõisaomanikku Järvamaalt, kellest igaüks toetas üritust 1000 bankorublaga, millega seminari asupaigana renditi Ataste (1835. aastast nimetati Ataste küla poolmõisaks, s.k Hoflage Aleksanderhof, kuulus Koeru kihelkonna Aruküla mõisa juurde, aastast 1820 olnud krahv Tolli perekonna omandiks).
Ataste seminar alustas tegevust 13.06.1837. Põhikirja järgi pidi seminari vastu võetama 12 kasvandikku ja neile kooliainete õpetamise kõrval "andma ka juhatust" pedagoogikas ning igapäevatöödes - majapidamisviisides, aiatöös ja puutöös. Statuudis oli ka ettekirjutus koolitoast: suures toas pidi olema neli lauda ja neli pinki, üks orel ja koolmeistri tool, igal laual kolm sahtlit ja iga laua taga kolm meest. Õpetuse kestuseks oli kolm aastat. Seminari direktoriks sai Järva-Peetri kirikuõpetaja Karl Matthias Henning. Seminari juhatajaks oli Tartu Elementaarkooliõpetajate seminaris koolituse saanud Säreveres sündinud kangru poeg Johann Reinhold Jürgens. Õppetöö ja järelevalve poolest allus kool riiklikele kooliorganeitele, riiklikku toetust aga ei saanud.
Asutajate mõisatest saadi 12 kasvandikku (20-aastased või vanemad), kelle asemele võeti kolmeaastase kursuse läbimise järel uued seminaristid. Seminar töötas tänapäevases mõttes isemajandamise põhimõttel. Õpilastel oli kasutada 180 riia vakamaa suurune põllumaa, mille harimisel abistasid neid mõisarahva hulgast määratud neli kahepäeva- ja üks ühepäevamees ning seitse talunaist.
Ataste seminari hakkas toetama rüütelkond arvatavasti pärast 1842. aasta koolmeistrite koolituskava esitamist. Nii näiteks oli aastatel 1848-1851 Atastel 24 kasvandikku (neist pooli toetas Eestimaa rüütekond ja pooli asutajatest mõisnikud). Õppetöö toimus eesti keeles, kuid õpetati ka saksa keelt.
1854. aastal enam rendilepingut ei pikendatud, koolmeister Karl Koch ja seminari varandus viidi üle Kuudale, kus maapäev oli uue seminarikohana otsustanud asutuse tegutsemist jätkata.
(Kuuda seminar 150. Mahtra Talurahvamuuseumi toimetised Nr 1. Liivi Aarma, Rait Talvoja, Ülle Viitkar. Juuru 2004)

Sisestatud: 17.05.2017.

Meedia


- Kooliloomälestis pole väärinud jäädvustust
http://www.jt.ee/?id=176308

Sisestatud: 19.10.2009.