Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Koeru kirikuaed
Mälestise registri number 4008
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 20.05.1997
Registreeritud 20.05.1997
Mälestise vana number Arh. 388, Arhe. 175-k
Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis, arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.03.17

Menetleja: Järvamaa nõunik, Karen Klandorf

Märksõna(14)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Kalmistukultuuri tüüpiline näide.

Sisestatud: 21.11.2005.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu on ristkülikukujulise plaaniga. Koeru-Väinjärve tee poolsel küljel restaureeritud piirdemüür. Teistes külgedes piirdemüür amortiseerunud. Osaliselt välja puhastatud. Kalmistul leidub nii sepisriste, maakivist ja dolomiidist hauatähiseid.

Sisestatud: 21.11.2005.

Mälestise ajalugu


Varasemad matused kirikumüüri kõrval pärinevad 13.-17. sajandist.
Koeru kirikaeda on maetud maailmakuulsa bioloogi Karl Ernst von Baeri ema Juliana Louise, vend Ludwig, õde Helene, pojad Alexander ja Hermann ning pojapoegade perekonnad. Siia on maetud ka dekabristide ülestõusust osavõtnu Karl Wrede.

Sisestatud: 21.11.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa nr 1.

Sisestatud: 21.11.2005.

Meedia


- Vabatahtlikud taastavad kirikuaeda
http://www.jt.ee/150706/esileht/20003506.php

Sisestatud: 14.02.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 22.12.2014.