4008 Koeru kirikuaed
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Koeru kirikuaed |
---|---|
Mälestise registri number | 4008 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis, ajaloomälestis, arheoloogiamälestis |
Arvel | 20.05.1997 |
Registreeritud | 20.05.1997 |
X-koordinaat | 616774.82 |
Y-koordinaat | 6537907.09 |
Mälestise vana number | Arh. 388, Arhe. 175-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(4)
Paikvaatlused(14)
Paikvaatluse kuupäev: 03.05.23
Menetleja: Järvamaa nõunik, Madis Mikkor
|
Märksõna(14)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520. |
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kalmistukultuuri tüüpiline näide. |
Kirjeldus Kalmistu on ristkülikukujulise plaaniga. Koeru-Väinjärve tee poolsel küljel restaureeritud piirdemüür. Teistes külgedes piirdemüür amortiseerunud. Osaliselt välja puhastatud. Kalmistul leidub nii sepisriste, maakivist ja dolomiidist hauatähiseid. |
Ajalugu Varasemad matused kirikumüüri kõrval pärinevad 13.-17. sajandist. |
Kaitsevööndi ulatus Vaata lisa nr 1. |
Meedia - Vabatahtlikud taastavad kirikuaeda |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |