Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Türi Kesklinna kalmistu
Mälestise registri number 4028
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 20.05.1997
Registreeritud 20.05.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 31.05.17

Menetleja: Järvamaa nõunik, Karen Klandorf

Mälestise tunnus


Türi Kesklinna kalmistu on pika ajalooga surnuaed, kuhu on rajatud mälestussambad Vabadussõjas, Esimeses ja Teises maailmasõjas langenutele ning maetud mitmeid piirkonna ja Türi linnaga seotud kultuuri- ja ühiskonnategelasi.

Sisestatud: 02.03.2018.

Mälestise kirjeldus


Türi Kesklinna kalmistu katab umbes 3.1 ha suuruse maa-ala. Kalmistu on ajalooliselt piiratud madala (0,6 m) raud- ja paekivist müüriga. Kalmistu puidust jalgväravad on hävinud, alles vaid paest laotud väravapostid. Kalmistu teedevõrk on olnud tegutseva kalmistu ajajärgul ulatuslik. Kalmistul leidub palju metalltähiseid: sepist ja valu, sepisaedu, valuaedu, kiviriste.

Sisestatud: 02.03.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub linna keskmes, tiheasustusega korruselamute rajoonis. Kalmistu piirneb autoliiklusest keskmiselt koormatud tänavatega (Väike-Pärnu, Lembitu jt).

Sisestatud: 02.03.2018.

Mälestise ajalugu


Türi Kesklinna kalmistu ehk Vana Kalmistu asutamise täpne aeg on teadmata. Mõningatel andmetel on kalmistu vanima osa eaks ligi 400 aastat. Matmine lõpetati kalmistul 1951. aastal. 1960.-1970. aastatel rajati kalmistu vahetusse naabrusesse viiekorruselised elamud. Türi Kesklinna kalmistul asub Vabadussõjas langenute mälestussammas, mis valmis skulptor Anton Starkopfi kavandi alusel ja raiuti graniiti A. Pärna poolt. Samba pidulik avamine toimus 20. juulil 1924. aastal. Sammas purustati 1949 nõukogude võimu poolt. Mälestussammas taastati 1990. aastal. Kalmistul asub ka mälestussammas Esimeses maailmasõjas, aastail 1914–1918, langenud eestlastele ning mälestussammas Teises maailmasõjas, aastail 1941–1945, langenud vabadusvõitlejatele ning neile, kes küüditati ja hukkusid Siberis. Surnuaiale on maetud ka mitmeid piirkonna ja Türi linnaga seotud kultuuri- ja ühiskonnategelasi, nagu Jaan Lõvi (1853–1939), Mihkel Koik (1846–1893), Hans Viirmann (1869–1941), August Laas (1871–1939).

Sisestatud: 02.03.2018.

Allikad


Pohla, A. (1999)Türi Kesklinna kalmistu maa-ala maastikuhoolduslik korrastamine ja kujundamine. Aravete-Türi. Muinsuskaitseameti arhiiv P-11408
Viires, J. (1986). Paide rajooni end. Türi linnakalmistu inventariseerimine. Köide I. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaal

Sisestatud: 02.03.2018.