Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi 1905. a. revolutsiooni terroriohvrite ühishaud
Mälestise registri number 4061
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 20.05.1997
Registreeritud 20.05.1997
Mälestise vana number 841
Mälestise liik ajaloomälestis

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.09.13

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Mälestise tunnus


1905. a. revolutsiooniohvrite haud

Sisestatud: 03.12.2009.

Mälestise kirjeldus


Betoonpiirdega haual on betoonalusel dolomiidist ristkülikukujuline mälestussammas. Sambal on sisseraiutud tekst: "1905 Priidik Saller, Ado Lepimann, Kustas Pommer, Anton Kukers, Mihkel Kont, Georg Peet, Jaan Rui, Jaan Selg, Anton Loomismann". Tähed on seest mustaks värvitud. Mälestussamba mõõtmed on: kõrgus 0,69 m, laius 1,2 m ja pikkus 1,4 m. Hauaplatsi suurus on 0,75 x 0,24 m ning see on kaetud murukamaraga.

Sisestatud: 03.12.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ühishaud asub Lihula uuel kalmistul selle kaguosas.

Sisestatud: 28.02.2017.

Mälestise ajalugu


1905.a. sügisel omandas talurahvaliikumine väga suure ulatuse. Talupojad keeldusid kas osaliselt või täiesti makse maksmast, nekruteid andmast, boikoteerisid valitsusametnikke. Ülestõusnud talupojad hakkasid hävitama mõisaid. Detsembris jõudsid Lihula lähikonda Tallinnast tulnud ülestõusnute salgad, nendega liitusid paljud kohalikud talupojad. Põletati maha Võhma-Vanamõisa härrastemaja ning purustati Oidermaa mõisahoone sisustus. Lihulasse mõisapõletajad ei jõudnud. Valdades hakati looma mõisnike võitlussalkade nn. „mustasaja” vastu võitlemiseks kaitseväge. Lihula meeste kogunemine „mustasajale” vastuhakuks pidi olema Kirbla mäel. Teiste hulgas olid ka Kloostrimõisa kubjas Anton Kukers ja endine mõisa toapoiss Mihkel Kont. Saanud teada, et „mustsada” on tegelikult kroonu sõjavägi, loobusid mehed vastupanekumõttest. Anton Kukers ja Mihkel Kont hukati 3. jaanuaril 1906.a. süüdistatuna sõjariistus vastuhakkamisel sõjaväele. 29. detsembril 1905.a. oli hukatud Palu metsas Priidik Saller, kes oli viibinud pühade puhul külas ja ei omanud süüd.
(allikas: mälestise pass)

Sisestatud: 03.12.2009.