Mälestise tunnus

Tuntud Eesti kultuuritegelase ja maalikunstnik Ants Laikmaa (Laipman) (1866-1942) kodutalu, kus ta elas oma viimased 10 eluaastat

Mälestise kirjeldus

Puidust ja savist elumajal on madal maakivist sokkel. Kaetud kõrge kelba ja rookatusega. Selle omapära rõhutavad erikujulised katusaknad. Peasissepääsu ees on terrass. Talu peahoone on kahekorruseline. Läänepoolse otsaga liitub madalam, majanduslikum hooneosa, mis on hiljem ehitatud. A. L. kasutas peamiselt ülemisi ruume - ateljeed, tööruumi ja magamistuba. Alumisel korrusel oli tema kasutada söögituba. Köögi kõrval olevad ruumid olid majapidamise käsutuses. Maja suurim ruum – vastuvõtutuba, kus praegu asub ekspositsioon, on ehitatud muuseumi ajal. Ruumid on sisustatud originaalmööbliga.
Osale talu maadele on A. L. ja tema õpilaste poolt kujundatud paljuliigiliste puude ja puiesteedega park ning istutatud viljapuud. Peahoone läänepoolse osa juurest algav tee hargneb kolmeks: kaks arukaskede puiesteed – viivad suvemajakese juurde, kolmas – kadakatega ääristatud – suundub otse A. Laikmaa matusepaiga juurde.(Eesti Arhitektuur ja mälestise pass)

Mälestise ajalugu

1917.a. kevadel ostis maalikunstnik Ants Laikmaa Kadarpiku külast poole Tammiku talust ja 20-ndatel aastatel hakkas siia rajama endale kodu. Alalise rahapuuduse pärast kujunes ehitusaeg järkjärguliseks. 1923.a. ehitati parki, saviaugu kaldale väike savimaja, nn Tusculum (arv. arh. K. Burman), et korraldada siit suure maja ehitamist. A. L ei jõudnud maja oma eluajal täielikult valmis ehitada, see jäi sõja ja kunstniku surma tõttu pooleli. Maja, mille kavandamisel osales samuti K. Burman ehitati lõplikult valmis 1956-60 säilinud visandite alusel restaureerimise käigus. Talus avati 1955 Ants Laikmaa majamuuseum.