4096 Kaarma kirikuaed

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kaarma kirikuaed |
---|---|
Mälestise registri number | 4096 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis, arheoloogiamälestis, ajaloomälestis |
Arvel | 20.05.1997 |
Registreeritud | 20.05.1997 |
X-koordinaat | 412744.85 |
Y-koordinaat | 6468586.29 |
Mälestise vana number | Arh.336, Arhe. 251-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(4)
Paikvaatlused(8)
Paikvaatluse kuupäev: 08.11.23
Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel
|
Märksõna(14)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520. |
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kaarma kirikuaias on kõrged põlispuud, vanad kivimüürid ning künkal asuv kirik. Selle vahetus läheduses asub üks suuremaid ja omanäolisemaid pastoraadiansambleid. Keskaegsetest hauamonumentidest pole säilinud palju (üks on torni põhjapoolse tugipiilari seina müüritud trapetsiaalne hauaplaat, teine raiddetailide varjualuse all). Trapetsiaalsed hauaplaadid ongi iseloomulikud just Saare-lääne kirikuaedadele, mis küll hiljem kasutati ära ehitusmaterjalina. 14. ja 15. sajand võis kirikuaias kohata väikeseid kiviriste. Kirikuaias olevad suured Malta ristid pärinevad hilisemast ajast - 17. sajandist. |
Ajalugu Kaarma kirikuaed on keskaegset päritolu (13. sajand). Keskaegsetest trapetsikujulistest hauaplaatidest on tänaseni säilinud vaid riismed. 14.-15. sajandil kirikuaeda ilmestanud väikesed kiviristid on samuti suuresti hävinud (üks on torni läänseina müüritud Kolgata grupis). Kirikuaeda ehtinud Malta ristid pärinevad 17.s ajandist. Keskaegses kirikuaias toimus surnute matmine, aga ka protsessioonid, mitmete tähtpäevadega seotud rahvuslik-religioossed pidustused. Seal pidas kohalik aadel koosolekuid ja talurahvas turgu. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |