Mälestise tunnus

Tähelepanuväärselt rikkaliku kujundusega kalmistu, kuhu on maetud mitmeid kultuuritegelasi.

Kirjeldus

Kalmistu kujundus on tähelepanuväärselt rikkalik. Domineerivat osa mängivad 19. sajandi eri aastakümnetel ehitatud uhked baltisakslaste perekonnakabelid. Hauamonumentide raiddekooris põimuvad klassitsistlikud elemendid kohalike arhitektuurimotiividega. Eriti tähelepanuväärsed on kohalike meistrite signeeritud ning valdavalt juugendstiilis kujundatud sepisaiad, võred ja ristid. Metallhauatähiseid on ca 450, neist sepised ca 300. Sepisaedu on ca 85. Dolomiidist, graniidist või betoonist postidel kettkomplekse on 16. Kalmistu eripäraks on suur hulk 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid raskete kiviplaatidega kaetud krüpthaudu, mida on üle 600. Lõunapoolsesse ossa on maetud kultuuritegelased J. W. L. v. Luce, Fr. S. Stern ja J. B. Holzmayer. M. Körberi haud asub kalmistu keskosas. Kudjapele on maetud ka meditsiinidoktor akadeemik Aleksander Poldrok (1871-1944), kellel on suuri teeneid leeprahaigete ravimisel.

Kirjeldus

KUDJAPE SURNUAED
Enne Kuressaare ringteed viib kitsam tee vasakule – linnakalmistule, mis kannab läheduses asunud mõisa järgi Kudjape nime. Kalmistu on vana (asutatud 1780. aastal) ja ainulaadne paljude krüpthaudade poolest. Veel sada aastat tagasi oli ligi neljandik Kuressaare (tookord Arensburg) elanikkonnast sakslased. Balti aadlikud, kaupmehed, käsitöölised, kiriku- ja kooliõpetajad ning nende eeskujul saksa keelt rääkida püüdvad kadakasaksad ja majateenijad andsid linnale ilmet ja kultuuri ning mõjutasid haudade-monumentide eripäraga ka kalmistu väljanägemist. Pealegi tegutsesid lähedal oskuslikud kiviraidurid, kes dolomiidi silmapaistvateks kunstiteosteks tahusid. Tähelepanuväärsed on ka kohalike meistrite signeeritud ning valdavalt juugendstiilis kujundatud sepisaiad, võred ja ristid. Metallhauatähiseid on ca 450, neist sepised ca 300. Sepisaedu on ligikaudu 85 ning dolomiidist, graniidist või betoonist postidel kettkomplekse 16. Kalmistu eripäraks on suur hulk raske kiviplaadiga kaetud krüpthaudu, mis pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. Kolm tolleaegse kultuuritegelase hauda leiab vana kalmistu lõunapoolsest osast. J. W. L. von Luce haual näeb massiivset dolomiitplaati ja lihtsat ristiga kroonitud monumenti. Kunstniku ja joonistusõpetaja Fr. S. Sterni kalmu kaunistab postamendile paigutatud dooria samba kujuline monument, samas lähedal on must marmorristiga tähistatud muististe uurija J. B. Holzmayeri haud, kalmistu keskosas (kaevu lähedal) massiivse dolomiitplaadi all puhkab kirikuõpetaja ja kultuuritegelase M. Körberi põrm. Kudjape kuulub Eesti kaunimate kalmistute hulka.

Allikas: Leele Välja. Jalutaja teejuht, Kuressaare

Ajalugu

Rajatud 1770 ja 1780 aastatel, laiendatud 1868. aastal. Kalmistu vanas osas on matuseid ka 20. sajandist. Praeguseks on kalmistul kolm osa, millest kaks osa uuemad. 2009. aastal valmis detailplaneering kalmistu laiendamiseks.

Väljavõte Bruno Pao artiklist "Teine kolmandik retkel Kuivastust Sõrve sääre otsa" ajakirjas "Eesti Loodus" 2004/ 7 - http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel783_753.html :
Kudjape. Enne Kuressaare ringteed viib kitsam tee vasakule – linnakalmistule, mis kannab läheduses asunud mõisa järgi Kudjape nime. Kalmistu on vana (asutatud 1780. aastal) ja ainulaadne paljude krüpthaudade poolest. Veel sada aastat tagasi oli ligi neljandik Kuressaare (tookord Arensburg) elanikkonnast sakslased. Balti aadlikud, kaupmehed, käsitöölised, kiriku- ja kooliõpetajad ning nende eeskujul saksa keelt rääkida püüdvad kadakasaksad ning majateenijad andsid linnale ilmet ja kultuuri ning mõjutasid haudade-monumentide eripäraga ka kalmistu väljanägemist. Pealegi tegutsesid lähedal oskuslikud kiviraidurid, kes dolomiidi silmapaistvateks kunstiteosteks tahusid.


Kudjape ja Kaarma kalmistud on kunstipärased nekropolid. Mujal on vanamoodsust tasandatud kestvama graniidiga ja püütud põlispuid langetades tuua kalmuaeda rohkem valgust. Krüpthaudade vaikus ning rahu vanade puude all loob aga erilise tunde ja meeleolu, mida mujal Eestis kogeda ei saa. Pealegi on kalmistul säilinud kuus 19. sajandil klassitsistlikus ja neogooti stiilis hauakabelit.


Hauakeldrite ehk krüpthaudade katteplaate uudistades tekib küsimus, kas neid pole rüüstamise eesmärgil püütud paigast nihutada? Seda ohtu osati juba tol ajal arvestada: dolomiitplaat kaalub 800–1500 kg. Isegi nelja mehe jõud ei hakka peale.


Kalmistu uuemas osas on mälestusmärk küüditamise ja reisilaeva Estonia huku ohvritele. Teises maailmasõjas langenud sõduritele on vana kalmistu lääneküljel eraldi rahula: tammepuude all lebavad nii sakslaste, venelaste kui ka eestlaste luud. Sõjaväekalmistu rajamist alustati 1942. aastal; langenute ümbermatmiseks juhuslikest, eriti Sõrves leitavatest matmiskohtadest on siin veel ruumi. Eri vormi kandnud ja eri ideede nimel oma elu andnud meeste koondamine ühte hooldatud paika on Eestis ainulaadne.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Meedia

Kudjape saksa sõjaväekalmistu taasavamisest möödub 10 aastat
http://www.epl.ee/artikkel_327230.html

Kudjape kalmistut ootab ees laiendamine ehk andeks, kas teil on veel ruumi
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=13&artid=2460&term=muinsuskaitse

Kudjape kalmistule tuleb lemmikloomade matmispaik
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=4356

Kudjape kalmistu arendamine on võtnud lootustandva kindla suuna
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=13&artid=6735&term=muinsus

Eile maeti Kudjape kalmistule 115 Saksa sõdurit
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=10173

Kuressaare Nooruse kooli pärandivaderid korrastasid Kudjapel kalmusid. Saarte Hääl, 22.09.2021
https://saartehaal.postimees.ee/7343509/kuressaare-nooruse-kooli-parandivaderid-korrastasid-kudjapel-kalmusid

Üldinfo

11. Kudjape. Enne Kuressaare ringteed viib kitsam tee vasakule – linnakalmistule, mis kannab läheduses asunud mõisa järgi Kudjape nime. Kalmistu on vana (asutatud 1780. aastal) ja ainulaadne paljude krüpthaudade poolest. Veel sada aastat tagasi oli ligi neljandik Kuressaare (tookord Arensburg) elanikkonnast sakslased. Balti aadlikud, kaupmehed, käsitöölised, kiriku- ja kooliõpetajad ning nende eeskujul saksa keelt rääkida püüdvad kadakasaksad ning majateenijad andsid linnale ilmet ja kultuuri ning mõjutasid haudade-monumentide eripäraga ka kalmistu väljanägemist. Pealegi tegutsesid lähedal oskuslikud kiviraidurid, kes dolomiidi silmapaistvateks kunstiteosteks tahusid.


Kudjape ja Kaarma kalmistud on kunstipärased nekropolid. Mujal on vanamoodsust tasandatud kestvama graniidiga ja püütud põlispuid langetades tuua kalmuaeda rohkem valgust. Krüpthaudade vaikus ning rahu vanade puude all loob aga erilise tunde ja meeleolu, mida mujal Eestis kogeda ei saa. Pealegi on kalmistul säilinud kuus 19. sajandil klassitsistlikus ja neogooti stiilis hauakabelit.


Hauakeldrite ehk krüpthaudade katteplaate uudistades tekib küsimus, kas neid pole rüüstamise eesmärgil püütud paigast nihutada? Seda ohtu osati juba tol ajal arvestada: dolomiitplaat kaalub 800–1500 kg. Isegi nelja mehe jõud ei hakka peale.


Kalmistu uuemas osas on mälestusmärk küüditamise ja reisilaeva Estonia huku ohvritele. Teises maailmasõjas langenud sõduritele on vana kalmistu lääneküljel eraldi rahula: tammepuude all lebavad nii sakslaste, venelaste kui ka eestlaste luud. Sõjaväekalmistu rajamist alustati 1942. aastal; langenute ümbermatmiseks juhuslikest, eriti Sõrves leitavatest matmiskohtadest on siin veel ruumi. Eri vormi kandnud ja eri ideede nimel oma elu andnud meeste koondamine ühte hooldatud paika on Eestis ainulaadne.


Bruna Pao (Eesti Loodus 2004/7)