Mälestise tunnus

Kudjape kalmistu. Krüpthaud. Risti (poja hauatähis) jalamile toetub graniittahvel tekstiga: Martin / Georg Emil / Körber / 1817-1893. Asetatud ? Enam-vähem korras.

Mälestise tunnus

Silmapaistva kultuuritegelase haud.

Kirjeldus

Krüpthaud, suure dolomiidist plaadiga. Selle ees 2006.a. valminud sepirist metallist plaadiga. Paadil tekst: Martin Georg Emil Körber 27.7.1817 - 19.4.1893. Anseküla pastor, kirjamees, muusikategelane, koduloolane. Sepisristi jalamil on graniitplaat Martin Georg Emil Körberi nimega.
Martin Körberi hauale sepisristi ja plaadi paneku eestvedajaks oli Heinrich Männa. Sepisristi autor on Gunnar Vares.

Asukoha kirjeldus

M. Körberi haud asub Kudjape kalmistu keskosas (kaevu lähedal).

Ajalugu

Martin Georg Emil Körber sündis 19.juulil 1817 Võnnu pastori pojana. Lõpetanud tartu Ülikooli teoloogia teaduskonna tuli ta 1842.a. Kuressaare kooliõpetajaks. 1846-1875.a. töötas Anseküla pastorina, tehes ühtlasi palju kooliolude parandamiseks Sõrves. Kuulnud kirikulaulu väga halba taset, asutas ta talurahva segakoori, mis oli esimesi omataolisi Eesti alal. Vaimuliku koorilaulu kõrval arendas ka mitmehäälset ilmaliku koorilaulukultuuri. 1862.a. juulis tõi ta koorijuhitöö tulemused laiema publiku ette Kuressaare linnuses. 21.mail 1863 toimus Massi nõmmel Sõrvemaa laulupidu. Laulupidu, millest võttis osa 60 lauljat ja ca 500 kuulajat, oli üks esimesi Eestis.
Olulised on tema trükitud eestikeelsed koorilauluvihikud, mis olid eelduseks koorilaulu levikule maarahva hulgas. Körber algatas Saaremaa vägilase Suure Tõllu muistendite kogumise, hiljem kirjutas need tuntuks Peeter Süda.
MArtin Körber suri 1893.a. ja on maetud Kudjape kalmistule. (Olavi Pesti, Külli Rikas, Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestised. Kaitstavad mälestised. 1991).

Kaitsevööndi ulatus

Kalmistul paiknevale kinnismälestisele kaitsevööndit ei kehtestata (Muinsuskaitseseadus § 25 l 5).

Meedia

-Mälestusrist Martin Körberi hauale
http://www.eestikirik.ee/content/view/1420/92/