4152 Püha kirikuaed
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Püha kirikuaed |
---|---|
Mälestise registri number | 4152 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis, ajaloomälestis, arheoloogiamälestis |
Arvel | 20.05.1997 |
Registreeritud | 20.05.1997 |
X-koordinaat | 425283.21 |
Y-koordinaat | 6462919.82 |
Mälestise vana number | Arh. 354, Arhe. 343-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(3)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 17.10.17
Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa
|
Märksõna(14)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520. |
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Kirikuaeda piirab kuivlaona ehitatud kiviaed, kirikuaias kasvavad üksikud puud ning põõsad (peamiselt sirelid). |
Ajalugu Kirikuaeda on tõenäoliselt kasutatud matmispaigana kiriku ehitamise ajast. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |