4174 Jämaja kirikuaed
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Jämaja kirikuaed |
---|---|
Mälestise registri number | 4174 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, ajaloomälestis |
Arvel | 20.05.1997 |
Registreeritud | 20.05.1997 |
X-koordinaat | 384919.41 |
Y-koordinaat | 6431829.34 |
Mälestise vana number | Arhe. 348-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 07.12.20
Menetleja: Kinnismälestiste inspektor, Keidi Saks
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Kirikut ümbritseb maakivist aed, väravapostid on paekivist, väravad metallist. |
Asukoha kirjeldus Jämaja kirik koos kirikuaiaga asub Jämaja külas, Jämaja surnuaeda viiva tee ääres. |
Ajalugu Jämaja kirik on ehitatud 1864. aastal keskaegse kivikiriku varemetele. Kirikuaia ajalugu ulatub arvatavasti keskaega. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |