Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jämaja kirikuaed
Mälestise registri number 4174
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajaloomälestis
Arvel 20.05.1997
Registreeritud 20.05.1997
X-koordinaat 384919.41
Y-koordinaat 6431829.34
Mälestise vana number Arhe. 348-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: restaureerimisel

Paikvaatluse kuupäev: 07.12.20

Menetleja: Kinnismälestiste inspektor, Keidi Saks

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 08.07.2014.

Kirjeldus


Kirikut ümbritseb maakivist aed, väravapostid on paekivist, väravad metallist.

Sisestatud: 30.10.2017.

Asukoha kirjeldus


Jämaja kirik koos kirikuaiaga asub Jämaja külas, Jämaja surnuaeda viiva tee ääres.

Sisestatud: 30.10.2017.

Ajalugu


Jämaja kirik on ehitatud 1864. aastal keskaegse kivikiriku varemetele. Kirikuaia ajalugu ulatub arvatavasti keskaega.

Sisestatud: 30.10.2017.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 28.03.2015.