Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Anne Vabarna (1877-1964) haud
Mälestise registri number 4219
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 21.05.1997
Registreeritud 21.05.1997
X-koordinaat 714833.13
Y-koordinaat 6430135.30
Mälestise vana number 903
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 28.08.13

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Mälestise tunnus


Setu lauluema viimane puhkepaik ning tema mälestuseks püstitatud monument.

Sisestatud: 18.08.2008.

Kirjeldus


Graniidist mälestusmärgi skulptor on Elmar Rebane.

Sisestatud: 26.08.2008.

Ajalugu


Setu lauluema Anne Vabarna oli tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti pulmadesse laulikuks. Silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aastal. Tema poolt kogutud värsse kogunes tervelt 8500, muu hulgas ka setu esimene (pulma)eepos, 5580-värsiline “Suurõq sajaq”. “Seto lugõmiku” II osas ja ajakirjanduses avaldatud artiklitega tegi A. O. Väisänen Anne Vabarna nime tuntuks kogu Eestis.
1927.a on ta sõnastanud setude eepose „Peko” Tekst on talletatud 388 leheküljelisse kaustikusse laustekstina (värsivahesid eristamata).
Pärast II Maailmasõda jätkasid Anne Vabarna laulu- ja juturepertuaari talletamist kutselised folkloristid ning üliõpilased. Aastatel 1948-1949 saadi TA KKI ekspeditsioonilt Setumaale Anne Vabarnalt kirja u. 110 rahvalaulu. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna ja Eesti Raadio ühiskäigul Setumaale 1959.a. laulis ja jutustas Anne Vabarna magnetofonilindile 62 pala.

Sisestatud: 18.08.2008.