Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elva Metsakalmistu
Mälestise registri number 4234
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 21.05.1997
Registreeritud 21.05.1997
Mälestise vana number -
Mälestise liik ajaloomälestis
Reelika Niit 15.10.2009
Reelika Niit 15.10.2009 Reelika Niit 15.10.2009 Elva Metsakalmistu tavandihoone. Foto autor I. Raudvassar 08.05.2020. Elva Metsakalmistu vabakujuline kvartal. Foto autor I. Raudvassar 08.05.2020.
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a. määrus nr.7, (RTL 1997, 65, 359) Kuupäev: 19.03.1997
"Elva kultuurimälestiste kaitsevööndite muutmine ja Elva metsakalmistu piiri määramine" kultuuriministri käskkiri 05.02.2018 nr 20 (RT III, 09.02.2018, 3) Kuupäev: 05.02.2018

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 08.05.20

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


20. saj algusest ja keskpaigast pärineva kalmistu iseloomulik näide kus on säilinud ajaloolised matused, hauatähised ja –piirded, haljastuselemendid, hauakujunduse näited, piirdeaed, väravad ja kabel.

Sisestatud: 05.04.2018.

Mälestise kirjeldus


1920-1930. aastatel rajatud, regulaarse teedevõrgustiku ja suurte, piiratud hauaplatsidega kalmistuosa on omaaegne tüüpiline metsakalmistu näide. Arhitekuurselt ilmekaks täienduseks on sealses kalmistuosas H. Soansi poolt projekteeritud väravaehitis. Kalmistu vanemas osas paiknevad kirjanik Jaan Kärneri, näitleja Leopold Hanseni, minister ja riigikontrolör Karl Soonpää, kunstnik Eduard Kutsari, keeleteadlane Johannes Silveti ja teiste ühiskonna- ja kultuuritegelaste matmispaigad.
Uus osa, kus hauaplatsid ja kunstilisest heal tasemel hauatähised on paigutatud maastikku sulanduavalt peegeldab 1960. aastatel maatikuarhitektuuris tooni andnud vabaplaneeringu ilminguid. Ühtlasi on kalmistu uuem osa heaks näiteks moodsa maastikuarhitektuurilise vormikeele kastutamisest nõukogude Eestis. Kalmistu uuema osa aktsendiks on keskkonda sobivate arhitektuuridetailidega punastest tellistest, lameda katusega kableihoone. Kalmistu uues osas paiknevad kirjandusteadlane Daniel Palgi, ilmatark Vadim Želnini ja teiste Elva ühiskondlikus- ja kultuurielus oluliste isikute matmispaigad.

Sisestatud: 05.04.2018.

Mälestise ajalugu


Elva kalmistu rajati 1924. aastal. Uue osa on kujundanud 1960. aastatel maastikuarhitekt Nora Tammoja.

Sisestatud: 05.04.2018.