Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Nõo kalmistu
Mälestise registri number 4254
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 22.05.1997
Registreeritud 22.05.1997
X-koordinaat 650192.51
Y-koordinaat 6463057.80
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 07.03.24

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Mälestise tunnus


18.-20.saj. kihelkonnakalmistu piirkonnale iseloomulik näide, kus on säilinud ajaloolised matused, hauatähised ja -piirdeid, haljastuselemendid, hauakujunduse näited, piirdeaed, väravad, kalmistu rajatiste varemed ja mõisakalmistu.

Sisestatud: 31.03.2020.

Kirjeldus


Kalmistu asub Nõo alevikust kirde pool. Kalmistu välispiire kujutab endast kuni 0,6 m kõrgust ja kohati kuni 0,7 m paksust maakividest laotud müüri.Kalmistu väravaehitis on punastest tellistest laotud ühe jalgvärava ja sõiduväravaga ehitis, mida katab sõiduvärava kohal olev kolmnurkfrontoon. Historitsistliku kujundusega kivist väravaehitist ilmestab sepistatud värav. Kalmistu vanim osa paikneb kagus, kus asub muust surnuaiast kivimüüriga eraldatud Luke mõisnike von Löwenwolde-Knorringu perekonna kalmistu. Uuem, korrapärase teedevõrguga liigendatud osa asub põhja ja loodeosas. Sinna jäävad ka endise kalmistuvahi maja vundamendi jäänused. Kalmistul on säilinud rohkesti metallist ja kivist hauatähiseid. Nõo kalmistul on mitu Anton Starkopfi poolt valmistatud hauamonumenti. Tuntuim neist on 1932. aastal valmistatud Martin Lipu graniidist hauasammas koos pronksist büstiga (kunstimälestis reg-nr 21562). Kunstimälestistena on kaitse all kalmistul asuvad A.Jõksi hauamonument, A.Starkopf, 1934 (graniit) (reg-nr 21563) ja K.Kissi hauamonument, A.Starkopf, (graniit)(reg-nr 21564).

Sisestatud: 31.03.2020.

Ajalugu


Nõo kalmistu rajajateks on von Löwenwolde suguvõsa. Kalmistu ajalugu küündib 18. sajandisse, mille lõpul maeti kalmistule Luke mõisnik Carl Magnus von Löwenwolde (1728-1799), kelle hauatähis Nõo kalmistul on üks vanimaid (http://www.kalmistud.ee/est/Noo-kalmistu-ajalugu). Kuni 1804. aastani oli koguduse surnuaed Vastse-Nõos. Uus surnuaed asutati Luke mõisa maadele 1,5 km kirikust kirde poole. Surnuaeda on mitmel korral laiendatud. (Koguteos Eesti I. Tartumaa. 1925)Punastest tellistest sõidu ja jalgväravaga väravaehitis on rajatud arvatavasti 1920. aastate keskel, kuna värava metallosadelt on daatum 1925. 2016. a sillutati kalmistu peatee ja korrastati teisi teid. Lisaks mitmetele teistele ühiskonnategelastele on Nõo kalmistule maetud 1884.-1923. aastatel Nõo kirikus pastoriks olnud tuntud kultuuriloolane ja luuletaja Martin Lipp (1854-1923) ja noorim, 14-aastaselt langenud, Vabadussõja kangelane Johannes Luiga (1904-1919).

Sisestatud: 31.03.2020.