4268 Puhja kirikuaed
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Puhja kirikuaed |
---|---|
Mälestise registri number | 4268 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis, ajaloomälestis, arheoloogiamälestis |
Arvel | 22.05.1997 |
Registreeritud | 22.05.1997 |
X-koordinaat | 635534.39 |
Y-koordinaat | 6468720.56 |
Mälestise vana number | Arhe. 108-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(3)
Paikvaatlused(9)
Paikvaatluse kuupäev: 27.03.20
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(14)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520. |
Mälestise tunnus Ajastu tüüpiline, jälgitavate piiridega kirikuaed, kus on säilinud ajaloolised matused, 18-19. saj pärinevad hauatähised, piirdemüür ja väravaehitis. |
Kirjeldus Tegemist on tüüpilise madalhaljastusega kaetud kirikuaiaga. Kirikuaias asub ka neli 18. sajandi graniitristi. |
Ajalugu Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |