Mälestise tunnus

18.-20.saj. kihelkonnakalmistu ja õigeusukalmistu piirkonnale iseloomulik näide, kus on säilinud ajaloolised matused, hauatähised ja -piirdeid, haljastuselemendid, hauakujunduse näited, piirdeaed, väravad ja kabel.

Kirjeldus

Rannu kalmistu paikneb Sangla-Rõngu maantee ääres. Kalmistu välispiire kujutab endast kuni 1,5 m paksust maakividest kuhjatist, mille kõrgus varieerib 0,6 m kuni 1,8 m. Lääneküljel asuv õigeusu kalmistu laiendus on olnud piiratud taraga, millest käesolevaks on säilinud betoonpostid. Kalmistu kivist väravehitis koosneb kahest jalgväravast ja peasissekäigust. Väravaehitis on värvitud valgeks, dekoorielementidena on kasutatud mõlemal pool peasissekäiku musti sakmeid. Värava ülaosas on must ristikujutis ja tekst PUHKA RAHUS. Kalmistu tagaküljel paiknev värav koosneb lihtsatest neljakandilistest betoonpostidest, mille tipus on ristid ja metallväravatest. Lisaks on kalmistul veel viis abiväravat. Kalmistul paikneb maakividest laotud kabelihoone. Kabelihoone nurgakvaadrid ja viilud on laotud punastest tellistest. Kabeli torn on puidust.

Ajalugu

Rannu surnuaed on rajatud 18. sajandi lõpus. Aastal 1773 keelas Katariina II matmise kirikutesse ja surnuaedadesse nende ümber. Kahe aastaga rajati uus kiviaiaga ümbritsetud surnuaed Vallapalu külla. 1880. aastatel ehitati surnuaiale väike maakividest kabel. Kabeli kell õnnistati 1938. a. Rannu kalmistu algsed, puidust väravad asendati 1933.a raudväravatega, mis on valmistatud kunstnik Eduard Ahase projekti järgi. Apostliku-õigeusku siirdunutele rajati 1850. aastail oma surnuaed tollasest luteri surnuaiast lääne poole. Õigeusukalmistu on olnud piiratud aiaga. Mõisaomanike Gavelite kiviaiaga eraldatud matusepaik paikneb surnuaia loodeosas. 1931.a avati surnuaias mälestussammas Vabadussõjas hukkunud Rannu meestele. Sammas lõhuti oletatavasti 1949. a mais. 1976. a lasi Võrtsjärve kolhoosi esimees Kalev Raave püstitada Vabadussõja mälestusmärgi asukohta Ole Ehelaiu skulptuuri „Rannu Ema“ (graniit, 1972). (M. Mäemets. Ümber Võrtsjärve, Tartu 2001). 23. augustil 2015 avati taastatud Vabadussõja mälestussammas oma endises asukohas. "Rannu ema" nihutati pisut ja nüüd moodustavad skulptuurid ühtse mälestusansambli.

Meedia

Eesti Päevaleht 14.08.2014, Alo Lõhmuse artikkel "Rannu kalmistult leiti Vabadussõja ausammas"
http://epl.delfi.ee/news/eesti/rannu-kalmistult-leiti-vabadussoja-ausammas.d?id=69536589

Tartu Postimees 18.08.2014, Madle Timmi artikkel "Kalmistu peitis vabadussammast"
http://tartu.postimees.ee/2890961/kalmistu-peitis-vabadussammast