Mälestise tunnus

19.-20.saj. kihelkonnakalmistu ja õigeusukalmistu piirkonnale iseloomulik näide, kus on säilinud ajaloolised matused, hauatähised ja -piirdeid, haljastuselemendid, hauakujunduse näited, piirdeaed, väravad ja kabel.

Mälestise kirjeldus

Kalmistu paikneb Rõngu alevikust edela pool, Viljandi- Rõngu maantee ääres. Kalmistu välispiire on maakividest, enamasti sideaineta laotud ebakorrapärane müüritis, mille kõrgus on 0,4-1,2 m. Kaguküljel olev kalmistu osa langeb astmeliselt ja on ülejäänud kalmistust eraldatud maakividest aiaga. Peavärava postid on laotud punastest tellistest ja maakividest. Väravaposte ilmestavad süvistatud ristikujutised, mille all on kaks eenduvat maakivi. Sepistatud sissesõiduvärava sees on eraldi avatav jalgvärav. Kalmistul on kaks abiväravat, millest üks kordab kujunduselt peaväravat. Teine abivärav on kunagise õigeusukalmistu juures ning on valatud betoonkonstruktsioonis. Abiväravatel postide vahel väravad puuduvad. Kalmistu keskosas paikneb raiutud maakivist kabel. Kabeli nurgad ja akna- ning ukseümbrus on laotud punastest tellistest. Kabeli kaaravas ukse kohal paikneb risti kujuline ava, mis on samuti ümbritsetud punaste tellistega.

Mälestise ajalugu

Esimene Rõngu surnuaed olevat asunud Rõngu mõisa nurmel. Praegune kalmistu on rajatud 1811.a ning laiendatud 1891.a. Õigeusu koguduse surnuaed paikneb kalmistu kaguosas. Rõngu kalmistule on maetud helilooja Aleksander Läte (1860-1848), poeet Ivar Ivask (1927-1992)jõumees Aleksander Sannik (1883-1947), köster ja muusikamees Carl Rossmann (1836-1886), kirjanik Jaan Kärneri vanemad Kaarel ja Liis.