Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rõngu kirikuaed
Mälestise registri number 4277
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 22.05.1997
Registreeritud 22.05.1997
Mälestise vana number Arhe. 110-k
Liigitus arheoloogiamälestis, ajaloomälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.05.19

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 19.03.2015.

Mälestise kirjeldus


Rõngu kirik ning ümbritsev kirikuaed asub maastikuliselt kõrgemal pinnasel ning kirikuaeda viib trepistik. Kirikuaias on kõrghaljastus ning säilinud ei ole ajaloolisi hauatähiseid.

Sisestatud: 03.12.2018.

Mälestise ajalugu


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). Rõngu kirikut on esmamainitud 14. sajandil.

Sisestatud: 19.03.2015.