Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Forseliuse seminari mälestuskivi
Mälestise registri number 4309
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.05.1997
Registreeritud 23.05.1997
Mälestise vana number 159
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.08.18

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Mälestise tunnus


Mälestuskivi tähistab kultuurilooliselt olulise õpetajate seminari esimese hoone asukohta.

Sisestatud: 14.11.2018.

Mälestise kirjeldus


Mälestuskiviks on 6,5 tonnine Emajõe põhjast leitud graniitrahn, mille keskel ristkülikukujulises süvendis on tekst: “SIIN ASUS EESTI ESIMENE ÕPETAJATE-SEMINAR MILLE RAJAS B. G. FORSELIUS AASTAL 1684”. Mälestuskivi paigutati oma kohale 1936. aastal.

Sisestatud: 14.11.2018.

Mälestise ajalugu


Maarahva lugema õpetamist nõudis luteri kirik, et talupojad piibli iseseisva lugemise teel jõuaksid kristliku eetika mõistmise ja järgimiseni. Jõuti õigele otsusele: rahva lugema õpeta­mine õnnestub kõige paremini oskajate inimeste abiga. Nende väljaõpetamist alustati 1684. a Tartu lähedal Papimõisas (hilisema nimega Piiskopimõis, nüüd Forseliuse park Tähe tänaval) ja jätkati Tartus. Õppeasutuse hingeks sai Wittenbergi ülikooli kasvandik, Harju-Madiselt pärit Bengt Gottfried Forselius (1660–1688), kelle tegevust peetakse erakordseks. Ta viis ellu kutseliste koolmeistrite koolituse mõtte, mida ei olnud varem tehtud Rootsis ega kusagil mujal Euroopas. Ühe aasta jooksul õpetas ta koolmeistrikandidaadid lugema ja proovis nende pedagoogivõimeid. Teisel aastal jätkas ta sobivate noormeestega õppetööd ja kutseoskuse harjutamist, arvestades sealjuures õpetamise ja kasvatamise eakohasust. Lugema õpetamise põhjapanevaks meetodiks senise veerimise asemel sai hääliku­meetod. B. G. Forselius koostas uue aabitsa, milles rakendas uuendatud kirjaviisi. Seminaris sai hariduse umbes 160 poissi, kellest üksteist asus juba 1686. a. koolmeistrina tööle Kambjas, Kolga-Jaanis, Laiusel, Nõos, Otepääl, Pilistveres, Puhjas, Põltsamaal, Rõngus, Sangastes, Tartus (Maarja koguduse juures). 1688. a oli Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari kasvandike poolt väljaõpetatud võimekate õpilaste arvel. Kuigi kooliajalugu tunneb koolitamist 12.–13. sajandist alates, tuleb eesti rahvakooli algusaastaks lugeda 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale.
... 19. sajandil oli eestlaste kirjaoskus Lääne-Euroopa rahvastega võrdsel tasemel, seeläbi sai võimalikuks ärkamisaeg, seltsielu, valdade omavalitsused, laulupidude traditsioon, kodanikuühiskonna areng ...
(Forseliuse Seltsi kodulehekülg, http://www.forselius.ee/?Ajaloost_%2F_History)

Sisestatud: 05.08.2008.