Mälestise tunnus

Iseloomulik näide 20. sajandi algul rajatud regulaarse planeeringuga ja rohke kõrghaljastusega kalmistust, mille laienduste rajamisel on kasutatud erinevaid kujundusvõtteid. Kalmistu vanema, traditsioonilise regulaarse teestikuga osale on liidetud juurde uuemad, kaasaegse kujundusega kalmistuosad, sealhulgas on rajatud krematooriumihoone ja urnimatuste plats. Jälgitavate piiridega, järjepidevalt hooldatud kalmistu peegeldab suurepäraselt hauakujunduse erinevaid etappe ja kohalikku kalmistukultuuri, andes ülevaate nii metalli- kui kivitöö meistrite töödest hauatähiste valmistamisel. Alates 20. sajandi algusest pärinevad hauad ja hauatähised omavad kultuuriajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtust.

Kirjeldus

Kalmistu keskosas paikneb 1996. aastal ehitatud leinamaja-krematooriumihoone (arhitekt Ott Ojamaa) ja urnimatuseplats (autor Sulev Nurme). Krematsiooniahi töötab maagaasil. Hoone sissepääsu markeerib betoonpostidel musta viimistlusega varjualune, mis ulatub osaliselt heleda saaliploki kohale. Kontoriruumid ja tehniline osa on lahendatud ühtses plokis.
Kalmistul paikneb puidust kontorihoone, mis on ehitatud 1910. aastal. Kalmistu idapoolses osas regulaarse teestikuga rajatud vanem osa. Krematooriumist lõunasse jääb urnimatuste plats. Kalmistu uuema, läänepoolse osa kujunduses on kasutatud ridamisi istutatud elupuuhekke, kus hauaplatsid jäävad elupuuhekkide vahele. Luunja valla territooriumil asuv uus laiendus jääb kalmistu idaküljele, ka see osa on lahendatud regulaarse planeeringuga, kus maa-ala on eraldatud ridamisi istutatud alleedega.

Asukoha kirjeldus

Tartu Rahumäe kalmistu asub linna piiril, Jaama tänava ääres, endisel Anne mõisa maal.

Ajalugu

Rajati 20. sajandi algul Peetri koguduse kalmistuna.

Kaitsevööndi ulatus

Lisa 1 mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piir.
Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit eraldi kehtestatud on kalmistu kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.