Mälestise tunnus

Iseloomulik näide 20. sajandi algul rajatud regulaarse planeeringuga ja rohke kõrghaljastusega kalmistust. Järjepidevalt hooldatud kalmistu peegeldab hauakujunduse erinevaid etappe ja kohalikku kalmistukultuuri, andes ülevaate nii metalli- kui kivitöö meistrite töödest hauatähiste valmistamisel. Alates 20. sajandi algusest pärinevad hauad ja hauatähised omavad kultuuriajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtust.

Kirjeldus

Kalmistu on piiratud puitlippaiaga. Peavärav on lihtsa kujuga, kolme betoonposti vahele on kinnitatud puidust väravad. Tartu Baptisti kalmistule matavad baptistid ja metodistid.

Asukoha kirjeldus

Asub Puiestee t. lõpus linna serval, Emajõe ürgoru veerul, endisel Raadi mõisa maal.

Ajalugu

Enne Teist maailmasõda oli Tartus kolm baptisti kogudust: üks sai alguse 1901, teine 1906 ja kolmas 1911. Palvemaja ehitati 1906. aastal Margarita von Braschi aeda Aleksandri tänaval. Immaanueli koguduse palvemaja põles sõja ajal maha.
1911 osade liikmete poolt moodustatud uue koguduse nimeks sai Tartu II Baptisti Kogudus. Töö edenes taas ja ruumid jäid kitsaks. Otsustati ehitada palvemaja. Krunt osteti Tähe tänavale. Uus palvela valmis 1931. aastal. Siis võeti kogudusele uus nimi: Tartu Kolgata Baptisti Kogudus. Peeteli kogudusel ei lubanud nõukogude võim pärast sõda enam rendiruume kasutada. Nii liitusid nende koguduste liikmed ainsasse allesjäänud baptisti palvelasse.
Aastail 1992-2000 ehitati Tartu Salemi kirik (arhitekt Maarja Nummert), mis on uuemaid saakraalehitisi Tartus (aadressiga Kalevi 76), milles tegutseb Tartu Salemi Baptisti kogudus.

Kaitsevööndi ulatus

Lisa 1 mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piir.
Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit eraldi kehtestatud on kalmistu kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.