Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Peetri kalmistu
Mälestise registri number 4318
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.05.1997
Registreeritud 23.05.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.10.17

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Mälestise tunnus


Iseloomulik näide 18. sajandi IV veerandil regulaarse planeeringuga ja rohke kõrghaljastusega kalmistust, kus on säilinud algupäraste rajatistena historitsistlikus stiilis peavärav ja leinakabel. Järjepidevalt hooldatud kalmistu sisaldab paljude kultuuritegelaste haudu ning peegeldab suurepäraselt hauakujunduse erinevaid etappe ja kohalikku kalmistukultuuri, andes ülevaate nii metalli- kui kivitöö meistrite töödest hauatähiste valmistamisel. Alates 18. sajandist pärinevad hauad ja hauatähised omavad kultuuriajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtust.

Sisestatud: 06.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu kolmeosaline peavärav on ehitatud tellistest, krohvitud pindadega, ees sepistatud metallväravad. Kalmistu peatee äärde jääb kellatorniga leinakabel.
Regulaarse teestikuga rajatud kalmistu kõrghaljastuses domineerivad põlispuudest valdavalt lehtpuud, vähemal määral leidub okaspuid. Kalmistu peatee ääres asuvad kaks iidset kivist hauatähist, mis pole seotud olemasolevate haudadega.

Sisestatud: 01.10.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Peetri kalmistu saab alguse Kalmistu tänava poolsest peaväravast ja kulgeb Raadi kalmistu keskosa suunas.

Sisestatud: 01.10.2018.

Mälestise ajalugu


Katariina II ukaasiga keelati matmine linnades ja külades kirikutes ja neid ümbritsevates aedades, kalmistud tuli rajada väljaspool linna piire. 1773.a. rajati Raadile Jaani kiriku saksa- ja eesti koguduste ning vene kiriku kalmistud. Eesti koguduse kalmistule maeti nii linna - kui ka maakoguduse liikmeid. 1841.a. valmis Jaani kiriku eesti kogudusele uus Maarja kirik Pepleri tänavale (hävis II Maailmasõjas). Maarja kirikusse kuulusid põhiliselt eesti maakoguduse liikmed. 1869.a. eraldus Jaani kirikust ka Peetri kogudus, kuhu kuulusid linnakodanikud. Kirik Puiestee tänavale valmis 1884.a. Raadi eesti koguduse kalmistu vanem osa anti Peetri kirikule ja hilisemad laiendused Maarja kirikule.

Sisestatud: 06.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piir.
Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit eraldi kehtestatud on kalmistu kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 06.01.2011.