Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Sõjaväekalmistu
Mälestise registri number 4323
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.05.1997
Registreeritud 23.05.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.10.17

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Mälestise tunnus


Erandlik näide regulaarse planeeringuga 1924. aastal rajatud sõjaväekalmistust, kus paikneb Eesti iseseisvuse eest Vabadussõjas langenute mälestuseks püstitatud mälestussammas. Mälestussammas ja hauatähised kannavad endas mälestust iseseisvusajal ja peale II Maailmasõda toimunud ühiskondlikest protsessidest ning omavad kultuuriajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtust.

Sisestatud: 06.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu on põhjapoolsel küljel piiratud madalate metallpostidega, mille vahel on metallkett. Kalmistu lääneküljel on juugendstiilis peavärav. Betoonist valatud postide külge kinnituvad sepistatud metallväravad. Regulaarselt planeeritud teestikuga kalmistul kasvavast kõrghaljastusest on valdavas hulgas okaspuud, vähemal määral lehtpuud. Kalmistul kasvav ebatsuuga allee on looduskaitsealune objekt.

Sisestatud: 06.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Raadi kalmistu lääne poolsel küljel, külgneb põhjas Aasa tänavaga ja läänes Nurme tänavaga.

Sisestatud: 01.10.2018.

Mälestise ajalugu


Kalmistu avati 9. juunil 1924, planeering valmis 6. detsembril 1925, haljastustööd lõpetati 1927. aasta kevadeks. Säilinud on mõned väikesed Tartu garnisoni sõdurite ja ohvitseride betoonist hauaplaadid. Kalmistu keskosas asub osaliselt taastatud Lõuna- Eesti vabastajate mälestussammas. See oli viisnurkne, viieastmeliste nurgasambakestega alus. Külgedel kassetid tahvlite paigaldamiseks. Aluse keskel seisis 9,6 m kõrgune viisnurkne obelisk ja selle otsas vabadusrist. Obeliski iga külg viiest oli määratud ühe Lõuna- Eesti maakonna mälestuseks, viis väiksemat nurgasammast Tartu, Valga, Viljandi, Võru ja Petseri linnadele. Obeliski esiküljel asus pronksist plaat kirjaga: " Pühendatud 1918- 1920 Vabadussõjas Tartu-, Valga-, Viljandi-, Võru-, Setumaa ja Pihkva lahinguväljal langenud Lõuna- Eesti vabastajatele". Vasakpoolsel esikülje nurgasambal oli pronksplaat kirjaga: " Paremaid kodumaa poegi mälestavad Vabadusristi Vennad" ja parempoolsel tekstiga " Vapramaid kodumaa kaitsjaid tänavad nende sõbrad ". Tähtpäevadel paiknes vabadusristil elektriga valgustatud punastest pärlitest võidupärg. Kalmistu idaküljele on maetud nõukogude sõjaväelasi, nende hulgas Tartu lähistel allakukkunud lendureid.
Endine Tartu garnisoni kalmistu. 4. märtsil 1926.a. asutati Lõuna- Eesti vabastajate mälestussamba komitee, mida juhtis erukolonel Siegfried Pinding (kahe vabadusristi kavaler, asutas 1922.a. Eesti Vabadusristi kavaleride organisatsiooni, millest 1923.a. eraldus Vabadusristi Vendade Ühendus, eesotsas S. Pinding). Kalmistul eraldati krunt Vabadusristi vendade matmiseks, selle keskossa kavandati mälestussammas Lõuna- Eesti vabastajale. Mälestussamba kavandi autor oli kolonel Pinding, kelle idee kahurväe kapten Sobolev 1925.a. lõpuks mudeliks vormis. Väiksemaid muudatusi tegid kujur V. Melnik ( Mellik ) ja insener Orav. Ühendusele heideti ette, et mälestussammas rajatakse suvalisele maatükile garnisoni kalmistul, kuhu pole maetud ühtegi vabadussõjas hukkunut. 4. juulil 1926 pandi mälestussambale nurgakivi koos vastavasisulise ürikuga. Pidulik avamine toimus 17. oktoobril 1926. Sammast hooldas Vabadusristi Vendade Ühendus. Pärast II Maailmasõda mälestussammas hävitati, selle osad kaevati maa sisse. 1988. aastal kaevati need välja ja sammas taastati. Vana samba osi kasutati uues vana eeskujul valmistatud mälestussambas. 1987. aastal valmis projekt, mis nägi ette kalmistu muutmist park- kalmistuks. Seda pole teostatud. Sammas avati pidulikult 10. juulil 1991. See asub vana samba asukohast veidi eemal.

Sisestatud: 01.10.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piir.
Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit eraldi kehtestatud on kalmistu kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 06.01.2011.