Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maja, kus elas Karl August Hermann
Mälestise registri number 4372
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.05.1997
Registreeritud 23.05.1997
Mälestise vana number 154
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.09.17

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Mälestise tunnus


19. saj. pärinev ning 20. sajandi algul ümberehitatud hoone on muusika-, keele- ja kirjamees Karl August Hermanni kodu ja eesti ärkamisaegse intelligentsi kooskäimiskoha mälestuse jäädvustus.

Sisestatud: 21.12.2009.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on kahekorruselise (põhikorrus ja mansardkorrus) lihtsa krohvitud hoonega. Hoonel on lihtsa kolmese jaotusega aknad, sissepääsuks on tagasihoidlik tahveluks. Hoone mansardkatus on kaetud plekk-kattega.

Sisestatud: 23.10.2018.

Mälestise ajalugu


Krunt 250 eraldati Tähtvere mõisamaadest 1876. aastal. 1882. aastal asus krundil 2 puust maja. Esimene neist kuulus koos kõrvalhoone ja aiaga V. Glasenappile, teine sõrestikmaja koos talli, puukuuri, pesuköögi ning kahetoalise kojamehe korteriga proua V. Beyerile, kuid juba 1886. aastal kuulusid mõlemad majad Tallinna teatridirektor E. Behrentile. 1892. aastal müüs E. Behrent kinnistu koos 2 puust elamuga K. A. Hermannile, Eesti kirjandus-ja muusikategelasele. Üks esialgsetest hoonetest asus tõenäoliselt praeguse Veski 27 hoone asukohal, mida aja jooksul laiendati. Teine hoone oli praeguse Veski 25 asukohal ühekordse puust ehitisena.
1897. aastal oli krundil 3 puust pappkatusega ühekorruselist maja. Hoovil asus pumbakaev. Kolmas ehitis oli tõenäoliselt kõrvalhoone, varasem Veski 29, mis praeguseks on lammutatud.
1902. aastal müüs K. A. Hermann osa krundist puust elumajaga N. Andrejevile uueks kinnistus naabriga 642T. K. A. Hermannile jäi 2 maja. Esimene neist ühekordne puust hoone, mille alumisel korrusel asetses 2 tuba, ärklis 1 tuba.
1927. aastal läks kinnistu Mik (Micha) Hermanni kätte. Samal aastal asuti elamut ümber ehitama. Kavatseti tänavapoolse trepikoja ümberehitamist, põhjaküljel asuva ukse sulgemist ja uue ukse tegemist Veski tänava poolsesse seina. Lisandus sisemine remont. Projekti valmistas insener J. Jürisson. Veski tänava poolsele fassaadile ja lõunaküljele tehti uus uks, ning põhjauks jäeti kinni müürimata. 1929. aastal ehitati juurde üks kõrvalhoone. Krundil asunud abiehitised paiknesid piki kr. 209T piiri. Projekti valmistas M. F. Kangro. Esialgse kahekorruselise hoone asemel ehitati kolmekorruseline. Pärast II maailmasõda kõrvalhooned lammutati. 1943. aastal sai maja omanikuks M. Hermanni lesk Reet Hermann.

Sisestatud: 21.12.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 15.01.2010.