Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Pauluse kalmistu
Mälestise registri number 4374
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.05.1997
Registreeritud 23.05.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.01.17

Inspektor: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Mälestise tunnus


Iseloomulik näide 20. sajandi algul rajatud regulaarse planeeringuga ja rohke kõrghaljastusega kalmistust, kus on säilinud algupäraste kalmisturajatistena historitsistlikus stiilis ehitatud värav ja kabel. Jälgitavate piiridega, järjepidevalt hooldatud kalmistu sisaldab paljude kultuuritegelaste haudu ning peegeldab suurepäraselt hauakujunduse erinevaid etappe ja kohalikku kalmistukultuuri, andes ülevaate nii metalli- kui kivitöö meistrite töödest hauatähiste valmistamisel. Alates 20. sajandi algusest pärinevad hauad ja hauatähised omavad kultuuriajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtust.

Sisestatud: 06.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Külgedelt metallaiaga piiratud, regulaarse teestikuga ning kõrghaljastusega kalmistu. Võru tänava poolsel küljel asub historitsistlikus stiilis rajatud peavärav. Pauluse koguduse poolt rajatud kalmistu on Tartu kalmistutest üks nooremaid. Kalmistul on mitmete kultuurilooliselt Eestile oluliste isikute hauad.

Sisestatud: 01.10.2018.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pauluse kalmistu paikneb Võru - ja Kabeli tänavate ning raudtee vahelisel alal.

Sisestatud: 01.10.2018.

Mälestise ajalugu


Kalmistu keskosas, O-W teljel asuva peatee keskel paikneb kabel. Kabel on ehitatud 1920.-30. aastatel. Ehitusaeg on täpsustamata, kuna algprojekti ei ole leitud. Viilkatusega kabelihoone on ristküliku kujulise põhiplaaniga. Kabeli seinad on ehitatud tellistest ning lubikrohviga üle krohvitud. Hoone seinad on liigendatud piilari laadsete eenduvate ja nende vahel olevate kaarja ülaosaga taanduvate pindadega. Katuse karniisi kaunistab eenduvate seinapindade kohal olev hammaslõikeline motiiv. Hammaslõikega on kaunistatud ka kellatorni kaarakende avad. Kabeli seinale on kinnitatud pruunist graniidist mälestusplaat hukkunud saksa sõduritele.
Kalmistu on piiratud Võru, Kabeli ja raudtee poolsest küljest sepistatud metallaiaga. Võru tänava poolses küljes paikneb kivist peavärav. Kolmeosaline juugendlik väravaehitis on ehitatud tellistest, lubikrohviga üle krohvitud ja valgeks lubjatud. Keskel paikneva sissesõiduvärava kohale on kinnitatud tahvlid tekstiga „Tulge tagasi Jumala lapsed“. Väravapostide ülaosad on ilmestatud lukukiviga. Postide vahel on sepisvärvavad.
1910. aastal moodustati Pauluse kogudus. Arhitekt Eliel Saarinen’i projekti järgi ehitati juugendstiilis Pauluse kirik aastatel 1915–17. 1944. aastal põles kirik varemeteks, peale sõda kirik taastati.
10. veebruaril 1913 pühitseti Pauluse kalmistu ja sinna maeti esimesed surnud. Kalmistu rajamiseks koostatud jooniseid säilinud ei ole.
Pauluse kalmistul paiknevad järgmised ajaloomälestised:
1. Terrorismiohvrite ühishaud (reg nr 4348)
2. II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg nr 4349)
3. Terrorismiohvrite ühishaud (reg nr 4350)
4. Oskar Lutsu (1887-1953) haud (reg nr 4351)
Kalmistu põhjanurgas asub monument Vabadussõjas langenutele. Nõukogude perioodil eemaldatud skulptuurigrupi asemele pandi 1998.a. M. Karmini ja T. Trummali kavandite alusel valmistatud uus skulptuurigrupp.
Pauluse koguduse kalmistule on maetud ööl vastu 9. juulit 1941 Tartu vanglas mõrvatud 192 inimese surnukehad. 1943. a. sängitati põrmud ümber laiendatud hauaplatsile, kuhu püstitati suur rist. Selleks ajaks oli kindlaks tehtud 129 mõrvatu nimed. 1944. a. augustis lasksid venelased haua õhku. 1988. a. valmis 192 mõrvatu ühishaua monumendi kavand, autoriks väliseesti arhitekt Helmut Ajango. 2001. aasta juulis monument avati. Kalmistu keskosas, peateest vasakul paikneb mälestusmärk II maailmasõjas hukkunud saksa sõduritele.

Sisestatud: 06.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piir.
Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit eraldi kehtestatud on kalmistu kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 06.01.2011.

Meedia


Postimees 10.06.2015, Vilja Kohler "Vabadussõjas langenute kalmud saavad korda"
http://tartu.postimees.ee/3220693/vabadussojas-langenute-kalmud-saavad-korda

Sisestatud: 13.08.2015.