Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maja, kus aastail 1865-1868 elasid Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannsen
Mälestise registri number 4376
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 23.05.1997
Registreeritud 23.05.1997
X-koordinaat 659191.74
Y-koordinaat 6474228.04
Mälestise vana number 146
Ava kaardil

Paikvaatlused(9)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 19.03.21

Menetleja: Tartu Linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist, Egle Tamm

Mälestise tunnus


Ajaloomälestis Ülikooli 14 on ärkamisaegse rahvusliku liikumise ja eesti ajakirjanduse tekkega tihedalt seotud hoone – selles elas 1865–1868 aastatel koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen ja tema tütar Lydia Koidula. Samuti asus hoones ka Eesti Postimehe toimetus.

Sisestatud: 12.11.2009.

Kirjeldus


Tänapäevane fassaadikujundus ja ruumide põhiskeem pärineb 20. sajandi algusest ajast. Fassaad on eklektiline, järgides varasematest ehitusetappidest üle kandunud klassitsismi ja uue joonena 19. sajandi lõpus moes olnud renessanssi. Hoovikülg on lihtne.
Hilisklassitsistlikus stiilis hoone peauks pärineb 19. sajandi keskpaigast. Uks koosneb kahest tiivast ja valgmikust. Viimane, mis moodustab diagonaalidega ilmestatud kahest ristkülikust ja nende vahel olevast ilustusteta täidiselemendist, võib olla ka hilisem kui tiivad. Uksetiiva kaunistus on lihtne, aga väga loogiline ja ilus, mille tõttu uks on üks Tartu kauneimaid. Kaunistus on madalreljeefis teostatud pilaster. Sokkel lõpeb hammaslõikelise vaheliistuga. Heade proportsioonidega tüvest kaunistab meanderornamendi motiiv, mis ülaosas laieneb ja moodustab kolmest ruudust koosneva ilustuse. Pilastrit kroonib lihtne, ent kaunis kapiteel.
Majas säilinud interjööridetailid pärinevad 1899. a. kolmanda korruse juurdeehitamise ajast: korrustevaheline puutrepp ja treitud pulganditega trepivõre. Teisel ja kolmandal korrusel asuvad väärtuslikud ja Tartus ainulaadsed karniisidega, rikkaliku neorokokoo-stiilis ornamentide ja reljeefdekooriga kahhelahjud. Interjöör vajab renoveerimist.

Sisestatud: 12.11.2009.

Ajalugu


Tänapäevase hoone algne osa – ühekorruseline ärklikorrusega hoone – valmis 1792. aastal, kui kinnistu kuulus D. Oppendieckile. 1841–1855 ehitas tollane kinnistu omanik kaupmees P. Kopylow majale II korruse. 1890. aastatel sai kinnistu omanikuks kaupmees K. F. Sahme. Tema ajal aastatel 1899–1900 ehitati Beschti projekti põhjal hoonele III korrus ja suurendati alumised aknad kauplusevitriinideks.
Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannsen kolisid Tartusse aastal 1863 ning käesolevas majas elasid aastatel 1865-68.

Sisestatud: 24.10.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4).

Sisestatud: 12.11.2009.