Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja Paju lahingu koht
Mälestise registri number 4497
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.06.1997
Registreeritud 02.06.1997
Mälestise vana number 90-k
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 25.10.18

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Mälestise tunnus


Vabadussõjas, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks, toimunud olulise lahingu toimumispaik.

Sisestatud: 17.01.2008.

Mälestise kirjeldus


Maastikuarhitektuurselt ilmeka lahenduse on saanud Paju lahingu koht. Vabadussõja monument on paigutatud astmelise püramiidja muldkehandi otsa. Graniitsamba on tahunud Enn Koovit ning Ain Ilves ning selle külgedel on kujutatud Kuperjanovi Partisanide ja Põhja Poeglaste rügemendi embleeme. Samba esiküljel on märgitud aastaarv 1919 ning ülaosas vabadusrist.

Sisestatud: 26.09.2018.

Mälestise ajalugu


Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal Valga vabastamise käigus 31. jaanuaril 1919 Eesti ja Punaarmee väeosade vahel toimunud lahing Paju mõisa all.
Paju mõis oli Punaarmee viimane kaitsepositsioon Valga all. Seda kaitses 1200 läti punast kütti Emīls Vītolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eesti poolel oli 693 meest (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud). Neil oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki.
Eesti väed ründasid mõisa. Päeva jooksul tõrjuti kõik rünnakud tagasi. Hämariku ajal tungisid Eesti väeosad mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses.
Lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata). Punaarmee kaotas umbes 300 sõdurit.
Paju lahing võimaldas Valga vabastada.
Idee Paju lahinguväljale mälestusmärk püstitada tuli 1932. aastal, kavandi autor oli Valga linnaarhitekt Georg Saar. Samba ühele küljele planeeriti kunstnik M. Maksolly maali järgi tehtud Paju lahingut kujutav bareljeef, teisele küljele Julius Kuperjanovi bareljeef. Muldkehand toodi kokku ümbritsevate elanike poolt ning see valmis 1940. aastaks, nurgakivi paigutas 1938. aastal Johan Laidoner. Mälestusmärgi avamist planeeriti 1941. aastaks, kuid sõja ning okupeerimise tõttu jäi see ära.
Planeeritud tööd teostusid Eesti Vabariigi taasiseseisvudes, mälestusmärk avati 1994. aastal.
Aastal 1994 püstitati Paju lahingu mälestusmärk.

Sisestatud: 17.01.2008.

Meedia


Peter Kaasik. Paju lahing - kõige kangelaslikum episood Vabadussõjas. - Maaleht 31.01.2019
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/paju-lahing-koige-kangelaslikum-episood-vabadussojas?id=85148317
Olev Teder. Uued maalid Paju lahingust. - Kultuur ja Elu
http://kultuur.elu.ee/ke516_Paju-lahing.htm

Sisestatud: 17.01.2008.