Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Terroriohvrite hukkamiskoht ja ühishaud
Mälestise registri number 5
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 05.06.1995
Registreeritud 08.06.1995
Mälestise vana number 314
Mälestise liik ajaloomälestis

Paikvaatlused(17)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 18.08.20

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Mälestise tunnus


Terroriohvrite hukkamiskoht ja ühishaud

Sisestatud: 11.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Maetute üldarv teadmata. Arvatavalt 6000 hukkunut.
Luidetevaheline ala, kus toimus hukkamine ja kuhu laipade poletamise järel loobiti tuhk
1960.a.püstitati mälestussammas.
Autor P. Madalik.
Dolomiit. Koosneb kolmest pealastikku asetatud kiviplokist.
Kaberneeme teelt u 50 m. enne silda keerata lääne poole metsavaheteele, soita u 600 m ja pöörata paremale N poole, soita u 250 m. Vene ajal oli selles teeristis parkimisplats ja viimased 250 m tuli minna jala. Elsa Paju initsiatiivil püstitatud infotahvel on roostetanud, kuulijälgi täis. Ausamba korval lääne pool maase pistetud silt: Seis. Laskmine. Hukkamiskoha korval läänepool u 2-3 ha metsa maha voetud. Näha söestunud kände. Hukkamiskoha luidete läänenolval vedeleb palke. Kaitsealune luidetevaheline ala korras. Vana mälestussamba ülemise tahuka peale asetatud hallist graniidist, poleeritud, tahvel, kinnitatud poltidega. Tekst: Siin morvati / 6000 Tsehhi, Poola ja / Saksamaa juuti / 1942-1943 / 6000 jews from / Czeckoslovakia, Poland / and Germany were / murdered here. Millal see pandud on?

Sisestatud: 08.06.1995.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalevi-Liiva asub Pikanõmme luiteseljandiku kirdepoolses osas. Luiteseljandik on kaetud liigivaese männikuga, jalamil kasvab liigirikas segamets. Luiteseljandik kulgeb edelast kirdesse. Kirdepoolse osa jalamil on sügav nõgu, mille servale on püstitatud mälestusmärk.

Sisestatud: 11.02.2014.

Mälestise ajalugu


Aastail 1942–1944 hukkasid Saksa võimuorganid ligi 6000 süütut inimest, lastest raukadeni. Mõrvatute seas oli eestlasi, prantslasi, poolakaid, venelasi, tšehhe, juute, mustlasi.

Sisestatud: 11.02.2014.

Meedia


Kalevi-Liiva asub Pikanõmme luiteseljandiku kirdepoolses osas. Luiteseljandik on kaetud liigivaese männikuga, jalamil kasvab liigirikas segamets. Kalevi-Liiva kohta on palju muistendeid. Üks neist räägib, et Kalevipoeg tulnud Soomest, kandes kuuehõlma sees ehituse tarvis liiva. Äkki näinud ta suurt härga järve ainsa sõõmuga tühjaks joomas. Kalevipoeg puistanud liiva maha, millest tekkinud liivamägi — Kalevi-Liiva —, härg aga saanud Kalevipojalt teenitud karistuse. Luiteseljandik kulgeb edelast kirdesse. Kirdepoolse osa jalamil on sügav nõgu, mille servale on püstitatud mälestusmärk. Siin, kõrvalise pilgu eest varjatud kohas, hukkasid Saksa võimuorganid aastail 1942–1944 ligi 6000 süütut inimest, lastest raukadeni. Mõrvatute seas oli eestlasi, prantslasi, poolakaid, venelasi, tšehhe, juute, mustlasi.

Sisestatud: 31.10.2007.