5 Terroriohvrite hukkamiskoht ja ühishaud

Mälestise tunnus

Terroriohvrite hukkamiskoht ja ühishaud

Mälestise kirjeldus

Maetute üldarv teadmata. Arvatavalt 6000 hukkunut.
Luidetevaheline ala, kus toimus hukkamine ja kuhu laipade poletamise järel loobiti tuhk
1960.a.püstitati mälestussammas.
Autor P. Madalik.
Dolomiit. Koosneb kolmest pealastikku asetatud kiviplokist.
Kaberneeme teelt u 50 m. enne silda keerata lääne poole metsavaheteele, soita u 600 m ja pöörata paremale N poole, soita u 250 m. Vene ajal oli selles teeristis parkimisplats ja viimased 250 m tuli minna jala. Elsa Paju initsiatiivil püstitatud infotahvel on roostetanud, kuulijälgi täis. Ausamba korval lääne pool maase pistetud silt: Seis. Laskmine. Hukkamiskoha korval läänepool u 2-3 ha metsa maha voetud. Näha söestunud kände. Hukkamiskoha luidete läänenolval vedeleb palke. Kaitsealune luidetevaheline ala korras. Vana mälestussamba ülemise tahuka peale asetatud hallist graniidist, poleeritud, tahvel, kinnitatud poltidega. Tekst: Siin morvati / 6000 Tsehhi, Poola ja / Saksamaa juuti / 1942-1943 / 6000 jews from / Czeckoslovakia, Poland / and Germany were / murdered here. Millal see pandud on?

Mälestise asukoha kirjeldus

Kalevi-Liiva asub Pikanõmme luiteseljandiku kirdepoolses osas. Luiteseljandik on kaetud liigivaese männikuga, jalamil kasvab liigirikas segamets. Luiteseljandik kulgeb edelast kirdesse. Kirdepoolse osa jalamil on sügav nõgu, mille servale on püstitatud mälestusmärk.

Mälestise ajalugu

Aastail 1942–1944 hukkasid Saksa võimuorganid ligi 6000 süütut inimest, lastest raukadeni. Mõrvatute seas oli eestlasi, prantslasi, poolakaid, venelasi, tšehhe, juute, mustlasi.

Meedia

Kalevi-Liiva asub Pikanõmme luiteseljandiku kirdepoolses osas. Luiteseljandik on kaetud liigivaese männikuga, jalamil kasvab liigirikas segamets. Kalevi-Liiva kohta on palju muistendeid. Üks neist räägib, et Kalevipoeg tulnud Soomest, kandes kuuehõlma sees ehituse tarvis liiva. Äkki näinud ta suurt härga järve ainsa sõõmuga tühjaks joomas. Kalevipoeg puistanud liiva maha, millest tekkinud liivamägi — Kalevi-Liiva —, härg aga saanud Kalevipojalt teenitud karistuse. Luiteseljandik kulgeb edelast kirdesse. Kirdepoolse osa jalamil on sügav nõgu, mille servale on püstitatud mälestusmärk. Siin, kõrvalise pilgu eest varjatud kohas, hukkasid Saksa võimuorganid aastail 1942–1944 ligi 6000 süütut inimest, lastest raukadeni. Mõrvatute seas oli eestlasi, prantslasi, poolakaid, venelasi, tšehhe, juute, mustlasi.