Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal "Kristuse ilmumine Maarja Magdaleenale", C.Antropoff, 1871 (õli, lõuend)
Mälestise registri number 5176
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 12.06.1997
Registreeritud 12.06.1997
Mälestise vana number 40-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 07.05.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Maal on romantistlikus stiilis, olles teostatud kunstiliselt arvestataval tasemel. Esemel on kunstiajalooline väärtus, kiriku sisustuselemendina aga ka ajalooline väärtus.

Sisestatud: 21.07.2005.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1980. a. (Põlva Raj. RSN TK otsus nr. 236, 23. 12. 1980).

Sisestatud: 21.07.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: C. Antropoff
Dateering: 1871
Mõõtmed: vm. laius 187 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Maali alumises parempoolses nurgas on signatuur "Carl Antropoff 1871"
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Maal on ühises raamis teise altarimaaliga "Kristuse haudapanek" (registris "Kristuse taganutmine"). Mõlemad altarimaalid on ostetud 1872. aastal kunstnik Carl Antropoffilt, makstes nende eest 1575 rubla. Ülemine altarimaal “Ülestõusnud Kristuse ilmumine Maarja Magdaleenale” tsiteerib otseselt piiblikohta, mis pärineb Johannese evangeeliumist (Jh 20, 14) ja mis manifesteerib juba otseselt Elu võitu surma üle. See on naturalistlik-sümbolistlik pilt aiast, kus Maarja Jeesust kohtas ja Teda aednikuks pidas. Kohal on ka sündmust tunnistavad ja pühitsevad inglid. Ristiga lipp Jeesuse käes on võidulipp.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 29.10.2008.