Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Nikolai Imetegija", 19.saj. lõpp (õli, puit, messingkate hõbetatud)
Mälestise registri number 5341
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 12.06.1997
Registreeritud 12.06.1997
Mälestise vana number 14 III 7k-9
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Ikoon varastatud 12/13. detsembri vahetusel 1998.a. Inspekteeris kkt koostaja kunstiajaloolane Külli Erikson.

Inspekteerimise kuupäev: 21.06.05

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on teostatud klassikaliste ikonograafia reeglite kohaselt, maalitud aga vene õigeusu ikoonimaalis viimastel sajanditel levinud katoliikliku kunsti poolt mõjutatud maalistiilis.

Sisestatud: 16.09.2004.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1988. a.
Varastatud 12/13. 12. 1998. a.

Sisestatud: 16.09.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: li, messing, puit.
Tehnika: hbetatud, limaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. lõpp
Mõõtmed: 58 x 44,5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Püha Nikolai oli 4. sajandil Myra linnas piiskop. 19. sajandil on kirjutatud tema elulugu, kuid see ei sisalda ajaloolisi fakte, vaid ainult imetegusid. Käesoleval juhul on tegemist ikoonitüübiga, mis rõhutab Nikolai Imetegija rolli usupuhtuse kaitsjana. 4. sajandil olid kristlaste lahkhelid hereetikute ja paganatega igapäevaelu lahutamatuks osaks. Legend räägib, et 325. a. Nikaia kirikukogul peetud sinodil astus Myra peapiiskop Nikolai ariaanluse nimelise hereesia vastu üsna ägedalt välja. Seepeale otsustati Nikolai piiskopiseisusest tagandada. Samas muutis aga tehtud otsust mõnede kirikukogu liikmete poolt nähtud nägemus, kus Kristus ise ulatas Nikolaile evangeeliumiraamatu ja Jumalaema tagastas talle konfiskeeritud omofori. Kristus ja Jumalaema ongi kujutatud ikooni ülanurkades, hoidmas käes vastavalt legendile Piiblit ja omofori. Pühak on tõstnud parema käe õnnistamiseks, vasakus hoiab ta Piiblit.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 03.11.2008.